"Kiiksuga" okaspuuhekid.

Sama värvilaikude vahetumise nipp, mida sai põisenelate näitel kirjeldatud heitlehiseid hekke tutvustaval lehel. Antud juhul on kasutatud erinevat värvi okkarüüga "Smaragd"-e. Taimed on istutatud suhteliselt hõredalt (1,1...1,2 m sammuga). Nii on elupuudele jäänud arenguruumi.
See "kiviaed" on välja lõigatud jugapuudest. Inglismaal on jugapuud ääretult populaarsed, meil võib ränk talv neile paraku liiga teha. Aga mitte miski ei takista omatahtsi vormimast elupuid või kuuski. Kümmekond aastat kannatlikku nokitsemist ja hakkab juba tulema! Kahekümne aasta pärast on aiakujundusauhinnad kindlustatud..

Selline näeb välja hekk leinalehistest. Heki kõrguse määrab see, kui kõrgele on rippoksaline sort aluspuu tüvele poogitud. Antud juhul on tegemist sordiga "Stiff Weeping", millel on väga ilus sinakas okaste toon. Sobiksid ka paljud teised lehise leinasordid, aga nende võra on kohevam - okstel kulub maani jõudmiseks kauem aega ja hekk tuleb "tüsedam". Sellise heki lõikamine on pisut kummaline protseduur. Tuleb maapinnal tagasi lõigata oksad, mis on mööda maad liiga kaugele hulkuma läinud.
Sorry! See pilt on puhas arvutigraafika näide. "Elusast peast" pole mul sellist hekki olnud au näha. Aga proovida ju võiks!

"Tootsi hekki" saab moodustada erinevate okaspuuliikide lihtviisilise vaheldumisi istutamisega. Siinkohal on kääbuskasvulistele elupuudele sekka istutatud kanada kuuske "Echiniformis".
Loomupäraselt kerakujulisi elupuid "Tiny Tim" on külgedelt ja pealt natuke kääridega silutud. Tulemuseks on "kantpeade hekk".
Vägev okaspuuhekk on nagu kindlusemüür - võõraste pilgud ei pääse aeda sisse vaatama. Aga oh häda! Ise ka ei näe, mis laias maailmas toimub. Mis muud, kui käärid kätte ja lõikame hekisse akna. Väga panoraamset vaadet see ei võimalda, aga natuke piiluda saab küll.