Siberi kontpuu. Cornus alba

Cornus alba
Siberi kontpuud Cornus alba maakodu metsaserva värvikamaks muutmas.

Heitlehine, kuni 3 m kõrge, peente, nõtkete, püstiste või kaarjate veripunaste võrsetega põõsas. Noored võrsed kaetud vahakirmega. Talveks muutuvad võrsed erepunaseks ja on väga dekoratiivsed. Lehed on kahevärvilised - pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Sügisel omandavad lehed violetjaspunase või tumevioletja värvuse. Õied on kreemikasvalged, väikesed, koondunud lamedatesse õisikutesse. Viljad on piklikud, sinakasvalged, sinaka kirmega. Sageli õitseb sügisel teistkordselt.
Plussid
: Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Talle ei sobi liiga kuivad mullad. Paljundatakse seemnetest, võrsikutega. Talub hästi linnade saastunud tingimusi. Siberi kontpuu väärib kasvatamist kui külmakindel ja igal aastaajal dekoratiivne liik. Sobib kasvatada üksikpõõsana, rühmiti ja kärpimata, vabavormilise kui ka kärbitud hekina. Hekina võiks teda hoopis rohkem kasutada kui seda seni tehtud on. On saada mitmeid kirjulehiseid ja mitut värvi võrsetega sorte. Nendega saaks hekke vaheldusrikkamaks muuta. Siberi kontpuude hekki tuleb regulaarselt ja tugevasti pügada (pügamise kohta loe veel ka üldinfo lehte). Vastu maad vajunud oksad juurduvad väga kergesti. Siit saab välja tuua ka siberi kontpuu
miinused:
hooldamata põõsad võivad soodsas kohas kasvades kergesti metsistuda, suhteliselt raske on saada tihedat hekki, vana puit ei ole punane (seda on vaid noored oksad).
Segadust siberi kontpuu puhul tekitab tema sort

´Sibirica´ - , mis pärineb Inglismaalt 1838.a. Ta on väga sarnane algliigile - siberi kontpuule- aga ta kasvab vaid 1,5 m kõrgeks ja tema võrsed on intensiivsemalt punased. Paljud inimesed väidavad, et nende siberi kontpuude hekk kipub vajuma laiali, teised jällegi imestavad, et nemad ei või hekki väga palju lõigata, see kasvab nii aeglaselt. Tegu on lihtsalt Eestis ammu segi läinud istikutega - ühed müüvad ´Sibirica´ pähe lihtsalt siberi kontpuud, teised õiget kasinakasvulist sorti.

Selline on õige Cornus alba ´Sibirica´ - vaevu 1,5 m, tegelikult vaid 1,2 m kõrge. Kuigi kevad juba käes, aga ikka veel on ta oksad intensiivselt punased.


´Kesselringii´ - 1907.a. pärit talveti mustjaspurpursete võrsetega sort, mille põõsad kasvavad suhteliselt kiiresti. Kolmemeetrise kõrguse saavutamine ei ole neile mingiks probleemiks. Erinevalt paljudest teistest kontpuudest hoiavad tema oksad üsna kenasti ülespidi. Seega - kui kellelgi on vaja kiiresti tekitada asist hekki, siis on sellele kontpuusordile raske leida võrdväärset asendajat. Suvel on lehed sügavrohelised, noortel võrsetel kergelt purpursed.
´Siberian Pearls´ - kattub sügisel valgetest viljadest moodustunud kobaratega, millel siiski leidub siniseid varjundeid. Muidu rohelised lehed värvuvad sügisel punaseks. Kõrgus ei ületa naljalt inimese pikkust. Talveti on ka selle sordi oksad erkpunased.

´Siberian Pearls´ ei tee oma nimele häbi.