Kukerpuu

Thunbergi kukerpuu "Atropurpurea Nana" õitsemas.

Heitlehised või igihaljad asteldega põõsad, harva madalad puud. Lehed saagja servaga või terveservalised, koondunud kimpudena lühivõrsetele. Lehed on kujult munajad, lantsetjad, elliptilised või äraspidimunajad.

Õitsevad mais, juunis, õied kollased, kobarjates õisikutes. Viljaks on mari. Õitsema ja vilja kandma hakkavad varakult, 3-5 aasta vanuselt. Paljundatakse seemnetest, külvates neid kas sügisel või kevadel, viimasel juhul tuleb neid eelnevalt stratifitseerida.

Külmakindlad, samuti kuumakindlad, võrdlemisi leplikud mullastiku suhtes, kasvavad küllalt hästi kehvadel muldadel, seisvat niiskust aga ei talu. Taluvad hästi kärpimist. Kukerpuudest saab teha hekke. Mitmed heitlehised kukerpuud annavad suurepärase sügisvärvi.

Perekonda kuulub umbes 190 liiki, peamiselt põhjapoolkeral. Eestis kasvab looduslikult üks liik - harilik kukerpuu. Harilik kukerpuu on ohtliku taimehaiguse - kõrrerooste - vaheperemees ja teda ei soovitata kasvatada. Thunbergi kukerpuu ei ole kõrreroostele vaheperemeheks.

Kukerpuumarjad on kibehapud, kuid väga C-vitamiinirikkad. Nendest saab valmistada hoidiseid ja mahla (Thunbergi kukerpuu marju ei kasutata söögiks). Kukerpuud sisaldavad antibakteriaalset alkaloidi- berberiini, mida on kasutatud düsenteeria ja malaaria raviks. Samuti on eraldatud vähivastaseid komponente, mida on kasutatud kasvajate kemoteraapiliste ravimite valmistamisel. Lehtedest ja juurtest valmistatakse tõmmiseid maksa- ja sapihaiguste raviks. Tõmmised on tugevatoimelised ja nende tarvitamisel tuleb juhinduda arstide nõuannetest.

Thunbergi kukerpuu on väga armastatud aiataim, mistõttu tal on sortide nimekiri väga pikk ja igal aastal tuleb neid juurde. Meie kodulehel leiduvatel kukerpuid puudutavatel lehtedel on antud vaid põgus sissevaade kukerpuude tohutusse sortimenti.