Kuslapuu Lonicera

Heitlehised, harva igihaljad püstised või väänkasvulised põõsad vastakute terveservaliste lihtlehtedega, ülestikku asuvate kaenlasiseste pungadega. Ladvapung harilikult puudub. Kuslapuid on erinevatel andmetel 200...400 liiki. Eestis looduslikult kahte liiki - harilik (L. xylosteum) ja balti ehk sinine kuslapuu (L. baltica). Kuslapuude puit on vastupidav, temast valmistati rehapulki, heegelnõelu jne.

Õied on paaris või kombus lehtede kanelas, viietised, valged, kollased, roosad või punased. Viljad on väikeste seemnetega marjad, värvuselt punased, kollakad, kollakas-oranzikad, sinakad, mustad või peaaegu valged.

Marjad võivad olla mürgised (hariliku kuslapuu punased sõstrasuurused marjad) kuni vägagi maitsvad ( söödava kuslapuu - L. caerulea var. edulis - sinakad, enamasti pikergused marjad). Mürgistumise korral anda esmaabina aktiivsütt või veega segatud puidusütt ja pöörduda koheselt arsti poole.