Lodjapuu Viburnum sp.

Hakatuseks mõned fraasid botaanikutelt:
Heitlehised, harvem igihaljad põõsad või madalad puud sulg- või sõrmroodsete vastakute lihtlehtedega. Lehed jagumatud või hõlmised, terveservalised või saagja servaga.
Õied viietised, väikesed, valged või roosakad, koondunud võrsete tippu sarikpööristesse. Vili on marjataolin luuvili ühe lapiku luuseemnega, punane, must või sinine.
Paljundatakse seemnetest ja vegetatiivselt võrsikutega, pistokstest ning haljaspistikutest.
Enamik liike on suhteliselt varjutaluvad ning rohkem või vähem niiskuslembesed. Lodjapuid on ligikaudu 150 liiki. Kasutades jupikest tuntud tsitaadist: "Enne läheb issanda Jumala päike looja", kui kõiki neid jõuaks siinkohal lühidaltki kirjeldada. Kuid peategelasel tasuks peatuda siiski pikemalt.

Harilik lodjapuu Viburnum opulus
(See foto on võetud Soomaal. Lodjapuud kasvavad lihtsalt teeäärses kraavis)


Harilik lodjapuu kasvab Euroopas, Aasias, ka Alzheerias. Eestiski leiad ta kasvamas suure põõsana niiskemates kohtades. Loojal oleks nagu ideedest puudus kätte tulnud ja suures hädas ta kasutas hariliku lodjapuu valmismeisterdamisel juba kasutatud nippe. Tema lehed sarnanevad vahtra omadega. Ega nende sügisvärvgi palju kehvem ole. Õisikud on äravahetamiseni sarnased mõnedele hortensiatele (näit. varasele hortensiale Hydrangea praecox ). Viljakobarad meenutavad pihlakate omi. Venelased hindavad harilikku lodjapuud väga kõrgelt - tervise taastamiseks lähevad käiku praktiliselt kõik lodjapuu osad - juured, koor, lehed, õied ja loomulikult viljad. Viimased on magushapud, kibeka kõrvalmaiguga. Tänutäheks on slaavlased innukalt tegelenud hariliku lodjapuu sordiaretusega ja saavutanud selles vallas suurt edu. Marjade soe keedis segatuna meega aitab köha ja hääle käheduse korral. Viljadest valmistatud tõmmis meega kõlbab haavade raviks välispidiselt, aga ka seespidiselt maohaavade korral. Siinkohal võiks jätkata üsna lõputult. Igatahes saab mahlaga värvida toite. Vilju võib süüa värskelt, neid võib kuivatada, külmutada ja keeta moosiks. Neid võib glasuurida tuhksuhkruga, nagu jõhvikaidki.
Kes aias harilikku lodjapuud viljade saamiseks kasvatada soovib, peaks istutama aeda vähemalt 2 lodjapuud. Õite viljastumine on sellisel juhul parem ja nii võib ühelt põõsalt saada kuni 20 kg vilju. Suur saak nõuab loomulikult viljakat pinnast. Varakevadel puista põõsaste ümber ammooniumnitraati või karbamiidi arvestusega 20...30 g/m2. Teist korda väeta juuni keskel. Nüüd raputa ruutmeetrile 10 g ammooniumnitraati, 15 g superfosfaati ja 15 g kaaliumnitraati. Iga 2...3 aasta tagant lisa sügisel (oktoobris) ruutmeetrile ca 5 kg kõdusõnnikut, 30...50 g superfosfaati ja 20...30 g kaaliumkloriidi ja loomulikult kaeva kõik see hüva mant ettevaatlikult mulda.
Põõsa kasvatamisel jäta talle 6...7 erineva vanusega oksa. Teised lõika välja. Alates 7...9 a vanusest lõika igal aastal põõsast välja 2...3 vanemat oksa. Metsistunud põõsas kannab vähe vilju ja need on väikesed.
Ja kui viitsid lodjapuid kuival ajal ohtralt kasta ning kui satikad tema lehti totaalselt nahka ei pane, siis saad sügisel lodjapuuviljade õnnelikuks omanikuks.
´Xanthocarpum´ - on üsna haruldane ja auhinnatud hariliku lodjapuu sort, mis on pärit 1966.a. Tema viljad on n.ö. algusest lõpuni kollased. Täiesti valminutena on nad vaid kergelt läbipaistvad. Need püsivad kaua põõsal. Põõsa lehed on plassrohelised, kollaka alatooniga. Sügisel võivad lehed värvuda laimikollaseks või kahvatukollaseks. Lehtede värvus on piisavalt eripärane, et tähelepanu äratada. Põõsas kasvab inimesekõrguseks. Teine kollaseviljaline sort ´Fructuluteo´ on heitlikuma loomuga - tema viljad on sidrunkollased, aga tuntava roosa varjundiga. Valmides muutuvad toonid täidlasemaks. Asjatundjad hindavad seda sorti kehvemaks, talle pole medaleid kaela riputatud. ´Park Harvest´- on kollakate lehtedega, mis kohatiselt on noorena rusked, sort. Põõsas kasvab kuni 3,5 m kõrgeks. Harilikule lodjapuule tüüpiliste õisikute järel valmivad punased viljad. See sort erinebki harilikust lodjapuust vaid selle tõttu, et noorepoolsed lehed on kollased.

Harilik lodjapuu Viburnum opulus oli 2009.a. vilju täis.

Viburnum_opulus_´Xanthocarpum´
Kollaste viljadega ´Xanthocarpum´.
Viburnum opulus ´Xanthocarpus´
´Xanthocarpum´ sügisrüüs.