Mäginulg Abies lasiocarpa

  Võra kitsaskoonusjas, oksad korrapärastes männastes ja enam-vähem horisontaalselt, alumised veidi allapoole suunatud. Võra ulatub peaaegu maapinnani. Tüve koor pruunikashall, peaaegu sile. Okkad 2-3 cm pikad. Käbid 6-10 cm pikad, noorelt tumepurpurpunased või rohelised. Käbid paiknevad, nagu nulgudel ikka, oksa peal püsti. Nulud ei taha oma käbisid pööblile näidata - nad teevad neid looduses sagedasti vaid kõrgele puude latvadesse. Pealegi ei kuku nulgude käbid, erinevalt kuuskede omadest, mingil hetkel puu otsast tervena alla. Nulgude vanad käbid pudenevad soomustena alla.
Puu okkad on tumerohelised, alt kahe heleda triibuga. Mäginulg näib rühikas, soliidne, tuulega välgutab heledat okste alumist poolt.
Mäginulg on külmakindel, kiirekasvuline ja dekoratiivne liik. Eelistab viljakat mulda, kuid lepib küllalt hästi ka kuiva mullaga. Nagu enamik nulge ei taha ka tema liiga märga mulda. Oma kodumaal - Põhja-Ameerika lääneosas - kasvab ta kuni 30 m kõrguseks. Rekordpuude kõrgus ulatub 52,5 m. Eestis pole mäginulud õiget kasvuhoogu sisse saanud.
Mäginulu väheste sortide seas on kahtlemata populaarseim ´Compacta´. Laitmatult õige nimi on tal küll Abies lasiocarpa var.arizonica ´Compacta´, aga keegi ei viitsi nii pikalt jorutada ja nii kasutataksegi lühemat varianti.
´Logan Pass´ - tihe, roheline mütsakas, laius on tal pisut suurem, kui kõrgus .

 

Abies lasiocarpa ´Compacta´ on minu arvates üks ilusamaid "sinivereliste" okaspuude seas.
Fantastilised vanad mäginulud ´Compacta´ pildil paremal.
Abies lasiocarpa ´Kenwith Blue´ - ütleb kiri etiketil