Paju Salix sp.

Leinapaju ´Kilmarnock´ urvad tolmukatega.

Pajud on levinud kõikides maailmajagudes v.a Austraalia. Väga liigirikas, elujõuline ja eesti loodusele omane taimeperekond (Eestis 21 liiki). Looduses on määratud sadu liike, mis omavahel kergesti ristuvad. Nii pajud (põõsad) kui ka remmelgad (enamasti puud) on aianduses kõikjal armastatud, sageli rahvapärimustega seotud taimed. Pajud on valguslembesed ja kiirekasvulised. Koor sisaldab parkaineid ning seda kasutatakse naha parkimisel. Eesti aianduses on see taimeperekond ilmselt allahinnatud olnud. Enamus pajusid on täiesti külmakindlad, kiire kasvuga, taluvad igasuguseid muldasid. Pajuurvad toovad kevade aeda kuu aega varem, kui kõige varasemad meil tuntud kevadlilled. Pajud on mesilastele tähtsaks toiduallikaks-nad saavad kevadel varakult paju urbadelt korjata õietolmu ja nektarit. Värvilised võrsed ilmestavad aeda talvel ja suvel on aianduses kasutatavatel taksonitel kaunis lehestik.

Paljud liigid armastavad niiskemat kasvukohta, taluvad üleujutusi.

"Hall halapaju,
All jõe kaldal;
Käib kaugelt tulles
Hootuulte haju,
All jõe kaldal;"

(Anna Haava)

Pajudest saab kiiresti kasvatada tuule- ja lumetõkke hekke. Teine rühm pajusid kasvab kuivematel kasvukohtadel, isegi kuivadel luidetel. Mulla suhtes ei ole pajud nõudlikud, enamasti on nad külmakindlad.

Kui sa soovid saada rohkem infot pajude kohta, siis vajuta siia.