Keerdremmelgas Salix x erythroflexuosa

Selline ta on - vahva, värvikas "sasipea".

Selle keerdus okstega paju varasem ametlik nimi oli Salix x sepulcralis ´Erythroflexuosa´, aga kuna paljudel töökohtadel pole õieti midagi mõistlikku teha, siis kohusetundlikumad töötajad täidavad oma tööaega sellega, et korraldavad midagi ümber. Vast on see üks põhjustest, miks taimed alatasa omale uusi ametlikke nimesid saavad.

Olgu sellega, kuidas on, aga tegu on üsnagi atraktiivse pajuga (sorry - remmelgaga). Eriti pilkuköitev on tema vinkadi-vonkadi oksastik talvel. Lihtsalt, siis pole lehti segamas. Pealegi on oranzhkollased oksad valge lume või tumeda mulla taustal eriti kenasti jälgitavad. Nendel persoonidel, kes lilleseadega tegelevad, hakkavad keerdremmelgat silmates käed erutusest värisema ja ilma kasvõi mõnda oksa lõikamata ei ole nad nõus oma teekonda jätkama.

Kurvastuseks on kõnealune remmelgas pisut külmapelglik, aga nii hull asi siiski ei ole, et pakane igal talvel ta endale küsiks. Liiatigi on ka temal, nagu enamasti kõigil ontlikel pajudel, komme kaotatud oksa asemele mitu uut tekitada. Kui aga külm ka juured ära võtab, siis on remmelgaga lood tõesti kehvad. Õnneks on tema istikud odavad ja nii võid endale kasvõi igal kevadel uue keerdremmelga aeda soetada. Ta jõuab sügiseks üsna mahuka võra välja kasvatada. Nüüd ole lihtsalt kärmas ja lõika jonksulised oksad omale lilleseadeteks tallele. Nii jääbki külm tühjade pihkudega.

Meie aias sai keerdremmelgas istutatud veesoonte ristumise kohale. Ükski "tavaline" taim seal ei edene. Pajule meeldis seal hirmsasti ja ta kasvas väga nobedasti. Paraku hakkas ta kiduramaid naabreid ahistama ja me olime sunnitud temast loobuma. Tegelikult on meil sellest ümara võraga sasipuntrast loobumisest siiani natuke hing haige.