Emajuur Gentiana sp.

Väike emajuure õis suurena on hoopis detailirikkam.
Sügisene emajuur Gentiana septemfida

Väga liigirikas (üle 350) püsililleperekond. Vajavad päikest ja parasniisket mulda. Mulla pind peaks olema kaetud kivipuruga, et vähendada aurumist ja alandada mulla temperatuuri. Nad ei talu mulla läbikuivamist ja ülemäära lahjat pinnast. Tüüpilised kiviktaimla püsikud, mis on väga hinnatud omapäraste sügavsiniste õite tõttu. Teiselt poolt leidub ka kõrgekasvulisi liike (G. lutea), millel on kollased õied. Eristatakse kevadel, suvel ja sügisel õitsevaid liike. Kevadised armastavad kergemat neutraalset pinnast, sügisestel võib pinnas olla nätskem ja kergelt happeline (lisatud turvast). Siia klikkides avaneb pikem artikkel emajuurtest. Aga siit avaneb järgmine leht emajuurte piltidega.
Emajuurtest on aedades sagedamini järgmised: Gentiana acaulis - varretu emajuur on tüüpiline igihaljas alpinaariumi taim. Kõrgus 10cm. Liigil sügavsinised 3,5 cm pikkused õied. Fotod ei suuda tema õie värvuse täidlust ligilähedaseltki esile manada. Õitseb maist juulini. Talveks kata päikese vastu kuuseoksaga. Kaunis ja loomulikult kapriisne. Kui suudad ta oma aias stabiliseerida, oled juba tõsine "tegija".
G.septemfida - sügisene emajuur, ơied on sinised, õitseb aug-sept. Kõrgus 25 cm.
G. paradoxa - tavatu emajuur on taevasiniste õitega madal püsik. Õitseb suve teisel poolel. Kaks viimast on väga vastupidavad ja probleemidevabad ning pikaealised püsikud.
G. tibetica - tiibeti emajuur on saepurukollaste õitega sügisene õitseja. Kõrgus 50 cm. Pärineb Aasia mägedest. Talle meeldib lauspäike ja püsivalt niiske pinnas. Köidab tähelepanu oma "lõunamaise" moega lehtede tõttu. Kelle pilk talle peale langeb, küsib tahtmatult: "Aga mis taim see on?".
G. lutea - kollane emajuur on hoopis suurte lehtedega kogukas taim, kellel kulub õitsema hakkamiseni terve ports aastaid. Taimefännil löövad teda nähes silmad särama ja ta kilkab: "Vot seda taime ma tahan!". Tuntud ravimtaim
G. asclepiadea - süstlehine emajuur on võitnud aiandusauhindu. Kasvab kuni 90 cm kõrgeks. Sinised õietorud avanevad suvel.
G. sino - ornata - hiina emajuur on samuti pärjatud tegelane. Erinevalt eelmisest võib tal esineda talvitumisprobleeme. Pärineb Edela-Hiina märgadelt niitudelt. Tema väljast triibulised sinised õied puhkevad alles sügisel. Varased ja rängad öökülmad võivad tema õitsemise tahtmise hoopis maha suruda. Niisiis päikeseline kasvukoht, kus muld on püsivalt niiskepoolne, loob õrnu eeldusi, et sul läheb tema kasvatamine korda. Mõned aastad tagasi istutasin aeda 2 ühesugust hiina emajuure istikut. Üks sai omale koha turbapeenras, teine sellest mõni meeter eemale tavalisse peenrasse. Nad on mõlemad elus, aga turba sees kasvav on teisest kuni 3 korda suurem ja vastavalt siis ka õierikkam.
Paljundamiseks: jagatakse varakevadel ettevaatlikult. Suvel saab teha juurekaelast rebitud pistikuid. Paljundatavad ka seemnetega. Aeglase ja tülika paljundamise tõttu on emajuured vähe levinud.