Jumikas Centaurea sp.

Perekonnas on jumikaid üle 500 liigi. Eestis kasvavad neist vaid 6 liiki, tuntumad on põldjumikas ja arujumikas.
Aedades on "püsikrukkilill" üsnagi levinud. Põhjuseks on ühelt poolt ilusatooniline sinine õisik ja teisalt nende vähenõudlikkus kasvukoha suhtes. Muide jumikate korvõi
sik koosneb ainult putkõitest, millest äärmised on suuremad, steriilsed ja värvilised. Armastavad päikest ja kuivemat mulda. Lepivad lausa kehva mullaga.
Levinumad on siniseõi
sikuline mägijumikas (C. montana) ja roosaõisikuline kaunis jumikas (C. pulcherrima). Mägijumikal on olemas sort ´Purple Heart´. Sellel on välimised putkõied valged ja sisemised punakaslillad. Ennenägematut värvikombinatsiooni pakub sort ´Gold Bullion´. Selle sordi lehed on kuldkollased ja õisikud puhassinised.

Jumikad õitsevad juunis-juulis, nende kõrgus on kuni 60 cm. Mägijumikas talub ka vähest varju.
Praktiliselt ainukeseks hooldustööks on hilissügisel taime maapealse osa äralõikamine. Hoia tigude toimetamistel silm peal. Neile maitsevad jumikad väga.
Mägijumikas Centaurea montana
 
Vähemtuntud jumikatest võiks nimetada:

Suureõisikuline jumikas - (C. macrocephala). Ta on 150 cm kõrge. Suve teisel poolel kannab ta ilusaid puhaskollaseid õisikupallikesi. Tema kollased putkõied on kõik ühepikkused. Loetakse väga dekoratiivseks lõikelilleks.

Valkjas jumikas - (C. dealbata) ´Steenbergii´. See 70 cm kõrgune jumikas õitseb südasuvel pikalt korvikutega, mille välimised putkõied on lillakaspunased, sisemised putkõied roosad. Need sarnanevad astri korvikutele. Suurepärane lõikelill. Armastab rammusat, savikat pinnast.

Paljundamiseks: võib külvata seemneid, jagada taimekogumeid või teha pistikuid.

Mägijumikas ´Purple Heart´
 
Centaurea montana ´Gold Bullion´
Mägijumikas ´Gold Bullion´
Suureõisikuline jumikas Centaurea macrocephala