Kellukas Campanula sp.

Campanula latifolia ´Alba´

Väga liigirikas (üle 300) püsililleperekond. Eestis kasvab looduses 8 liiki. Kõrgus varieerub mõnest cm kuni 150 cm-ni. Vajavad päikselist kuni poolvarjulist kasvukohta normaalse aiamullaga.Teod ja nälkjad söövad kellukaid meeleldi.

Kellukatest võiks nimetada järgmiseid: Campanula carpatica- karpaadi kellukas, väga külmakindel ja vähenõudlik liik. Kasvab ka üsna varjulises kohas. Kõrgus 25 cm. Liigil on sinised õied. On aretatud mitmeid eri värvi õitega sorte. Õitsevad väga rikkalikult alates juunist
C.cochleariifolia - pisikellukas, ơied sinised või valged, õitseb juunist augustini. Kõrgus 10 cm. Väga armas väike kellukas.
C.glomerata - kerakellukas ´Freya´ on selgelt aiasolist. Ta kasvab 40 cm kõrgeks ja tema mütsakas on üleni kaetud sadade lillakaspurpursete tähekujuliste õitega.
C.lactiflora - piimjaõieline kellukas, õied sinised, roosad või valged. Kõrgus 130 cm. Tuulises kohas tuleks õievarsi toestada. Õitseb juuli-aug. Tuntud ja hinnatud sordiks on ´Loddon Anna´.
C. latifolia - laialehine kellukas on pealt meetrise kasvuga ja suurte lillakassiniste õitega püsik. C. latifolia var.macrantha on kuni 1,5 m kõrge "kaukaaslane". Teine selle liigi iludus on sort ´Alba´, kellel on puhasvalged õied.
C. takesimana - korea kellukas. Õitseb pikalt. Ta on paraja kõrgusega (40 cm) ja klassikalise kelluka kujulise õiega.
C. ´Bernice´ - on kellukamaailma üllatusmehena topeltõieline sort. Näib, nagu oleks üks õiekellukas teise sisse torgatud. Kasvab tubli meetrikõrguseks.
Siia vajutades näed veel pilte kellukatest. Hübriidsete kultivaridega saad tutvust teha siin

Paljundamiseks: jagatakse varakevadel või sügisel. Suvel saab teha pistikuid. Paljundatavad ka seemnetega.

Kellukas ´Bernice´ Campanula