Kipslill Gypsophila sp.

Roomav kipslill ´Rosea´

Kipslilled on valmis kasvama liivases ja kuivas pinnases ning lauspäikeses. Nad eelistavad siiski kenat ja kobedat aiamulda, mis ei kannata liigniiskuse all. Perekond on saanud nime kreeka sõnade "gypso" - lubi- ja "philos" - sõber, armastama - alusel. Ja tõesti! Nad armastavad kasvada lubjakividega pikitud pinnases. Juured on neil pikad, jämedad ja ulatuvad sügavale. Nende ümberistutamine ei ole soovitav. Nende õiepöörised on väga hinnatud materjaliks lilleseadjate arsenalis.

Kipslilledest oleme pakkunud:
G. paniculata - pööriskipslill on pärit Euroopa ja Aasia steppidest. Tema kõrgus ulatub kuni 70 cm. Valged, väikesed õied suures pöörises. Lõikeõitena saab teda ka kuivatada talviste kompositsioonide tarvis. Aedades kasvatatakse mitmeid pööriskipslille sorte.
G. repens - roomava kipslille sordid on väga sobivad kuivmüüridesse ja kiviktaimlatesse kivide vahele istutamiseks. Nad "valguvad" kenasti astangust alla. Ei talu talvist niiskust. Neile tuleks talveks katus peale panna. Sort ´Rosea´ on kääbussort, mis moodustab pisikeste roosade õitega koheva vaiba.

´Rosenschleier´ (ka ´Rosy Veil´ ja ´Veil of Roses´) - on aiandusauhindu võitnud hübriidne sort. Ta kasvab ca 30 cm kõrgeks ja tal on väikesed roosad täidisõied. Näeb välja, nagu taim kõrvaloleval pildil, aga õied on täidisõied.

Paljundatakse seemnetega, sorte pistikutega ja ettevaatliku jagamisega.