Kivirikud . Saxifraga sp.

Saxifraga × arendsii Arends

Kuna kivirikke on vähemalt 300 liiki, siis pole siinkohal lootustki nendest mingilgi määral tõsiseltvõetavat ülevaadet anda. Tutvustaks vaid mõnda, keda sagedamini müügil on.

Arendsi kivirik Saxifraga × arendsii Arends
Üks värvikamatest kivirikkudest
. Moodustab igihalja padjandi. Juunis kattub mätas kolmelt kihilt roosade kuni punaste (olenevalt sordist) õitega.
Vajab kerge varjuga kasvukohta. Muld ei tohi olla liiga kuiv. Talveks viska padjandile peale kuuseoksi kaitseks päikese eest. Iga 8...10 a tagant istuta ümber. Vanad padjandid jäävad keskelt tühjaks või muutuvad inetult pruuniks. Pildil on Arendsi kivirik ´Purpurmantel´

 
Saxifraga ´Triumph´
Saxifraga × arendsii ´Triumph´ on eelmisest suuremate ja tumedamate õitega.

Kobarkivirik S.aizoon - on eelmisest vastupidavam. Vajab päikeselist kasvukohta ja kuivemat mulda.
Temagi lehekodarikud on igihaljad. Pööristes paiknevad valged, roosad kuni valkajskollased (olenevalt sordist) õied tõusevad varte otsas kuni 30 cm kõrgusele. Õitsenud lehekodarik kuivab märkamatult. Vabanenud koha katavad kiiresti uued lehekodarikud.

Sobivad kalmistule, kiviktaimlasse, lillepeenra äärde, grupina murusse jne. Värvikate õitega kivirikkude häda on õite kiire pleekumine. Ideaalne oleks, kui neile keskpäeval langeks kerge vari. Ka on uuemad sordid pleekumisele vastupidavamad.

Pildil vaatab vastu sort ´Peter Paan´

Kobarkivirik. S. aizoon ssp. brevifolia. Õisikud kerkivad kuni 25 cm kõrgusele. Õied on (olenevalt sordist) valged kuni kollakad. Tegemist on ühe külmakindlaima kivirikuga. Talvitumisega tal probleeme ei ole. Kobarkivirikul on üsna palju erineva õievärviga sorte.
Saxifraga crustata
Korpkivirik S.crustata Tihedad lehekodarikud on kuni 5 cm läbimõõduga. Rohekasvalged õied paiknevad kändastes. Korpkivirik õitseb tavaliselt juunis. See kivirik armastab lubjarikast pinnast. Ta talvitub reeglina väga hästi.
Saxifraga × andrewsii
Iiri kivirik S.× andrewsii. Õitseb valgete õitega kevadel. Talle sobib kerge keskpäevase varjuga kasvukoht. Parasniiske pinnas on talle igati sobiv aga ta saab hakkama ka kivimüüri pragudes kasvades
Saxifraga pungens
Torkav kivirik S. × pungens - on saanud nime oma jäikade ja teravatipuliste rosettide järgi. Kui taime katsuda, siis ta tundub üsna jäik ja lehtede otsad on tuntavalt teravad. Õiekändased kerkivad kuni 15 cm kõrgusele igihalja padjandi kohale. Õied on kollased. Õitseb tavaliselt terve maikuu. Talvitumisega saab torkav kivirik reeglina probleemideta hakkama. tegemist on pikaealise püsikuga.
Saxifraga ´Jupiter´
Kivirik ´Jupiter´ Saxifraga kuulub asjatundjate arvates 10 ilusaima kiviriku hulka. Ta võiks keskpäeval saada pisukest varju. Klibuse pinnase hulka võid segada pisut lehekõdu. Kuna kõik iludused kipuvad kapriisitsema, siis ei pruugi sul ´Jupiter´-iga kerge olla.
Saxifraga × bertolonii
Bertoloni kivirik Saxifraga × bertolonii - selle imeilusa kiviriku kaotasime pärast paari õnnestunud talvitumist. Ilmselt oleks ta vajanud sügisel ja talvel katust liigse vihma vastu.