Aed-lõosilm Myosotis alpestris.

Aed-lõosilm Myosotis rupicola

Väga kaunis "meelespea", kes on ehteks igale püsikupeenrale. Tal on täpselt taevasinised õied, neid on palju ja nende varred ei sirgu pikaks. Alustab õitsemist mais ja püsib õieehtes kuu aega. Paraku on tegemist lühiealise püsikuga. Lohutuseks on nii, et ta õitseb ära, puistab seemned ruttu-ruttu maha, need tärkavad üsna nobedasti ja väikesed taimekesed jäävad lume alla tuttu. Vana taim on oma töö teinud ja paneb kõrvad pea alla. Järgmisel aastal puhkevad "noorukid" ennastunustavalt õide ja kogu tsükkel algab otsast peale.
Kõrvaloleval pildil on tegelikult aed-lõosilma väga kompaktne teisend Myosotis rupicola, mida profid on määratlenud eraldi pisiliigina. "Rupicola" tähendab maakeeli "kaljul kasvav". Kreeka keeles tähendab "myosotis" hiire kõrvu. Nii, et tegu on kaljul kasvavate hiire kõrvadega.

Järelikult vajab mitte nätsket, pigem mõõdukalt niisket pinnast ja lauspäikest.

 

 

Meelespea, meelespea,
äramindunusta!
Oh mu lilleke, tea:
kesse sattus kord su ilma,
vaatas, lilleke, su silma, -
võis sind siis veel unusta!
(
Juhan Liiv)