Lursslill Cimicifuga sp.

Lursslilled vajavad jahedama ja niiske mullaga kasvukohta. Tulipalava päikese käes nad ei edene. Mõningane vari tuleb nende mõnusale olemisele kasuks. Nad on suve lõpul õitsevad kõrgekasvulised püsikud. Euroopas on nad väga hinnatud tänu oma graatsilisele rühile. Taimedel on eriline lõhn. Aegade hämaruses on lursslilli kasutatud lutikate tõrjumisel. Lursslillede lehti kuivatati, hõõruti peenemaks ja pandi madratsite sisse. Sellele viitab tema nimigi: "cimex" tähendab lutikat, "fugare" vastavalt siis peletamist.
C.americana - ameerika lursslill pärineb loomulikult P-Ameerikast. Ta on üks varasemaid õitsejaid - ta avab oma "pudeliharjad" augustis. Kõrgus 1,5 m.
C.racemosa - kobar-lursslill on samuti "ameeriklane". Tal on suured lehed. Saavutab heades oludes 2 m kõrguse. Ta on lursslillede hulgas varaseim õitseja -alustab juulis. Tal on olemas ka ilus kirjulehine sort ´Variegata´.
C. simplex - liht-lursslill on pärit Jaapanist ja Kamtshatkalt. Kõrgus 1,6 m. Õisikud on tavaliselt pisut kaldu ja avanevad septembris. Tal on kaks väga haruldast vormi, mida kusagil kohates tasub lähemalt imetleda:
var. matsumurae ´Elstead´ - purpursed õiepungad avanevad puhasvalgeteks õiteks.
´White Pearl´ - külmvalgete õitega vahetult enne külmasid. Väidetavalt on selle iluduse uusim nimekuju Actae matsumurae.
C.rubifolia - südajalehine lursslill on pisut südame joonist meenutavate lehtedega. Õitseb aug-sept. Kõrgus ulatub 2 m-ni.
C.ramosa - haruline lursslill on, nagu nimigi ütleb, harulise õisikuga. Tegelikult on hoopis rohkem tuntud tema purpurlehine sort ´Purpurea´ (ka ´Atropurpurea´). See püsivalt ruske kaunitar kasvab inimesekõrguseks. Ta avab oma ikkagi valged õied hilisel sügisel. Kõige tumedamate lehtedega on sort ´Brunette´. Pisut heledamad lehed on sordil ´Pink Spike´, aga selle eest on tema õisikud kergelt roosa tooniga. Lursslilled on pikaealised püsikud. Neid pole tarvis katta, jagada, noorendada, kasvukohta piirata jne. Nendega pole muresid. Kui tõesti peaks tulema väga põuane suvi, siis tuleks lursslilli kasta. Erinevalt paljudest püsikutest nad isegi õitsevad paremini, kui nad on saanud rahulikult ühel kohal kasvada. Noored lursslilled suudavad valmis meisterdada 1...2 õisikut, mida on ilmselgelt vähe, et nendest vaimustuda. Aga oota 3...4 aastat ja otsusta alles siis, kas lutikapeletaja jääb sinu aeda või mitte. Loodusravitsejad väidavad lursslilledest suurt abi saavat mitme haiguse korral, eriti rinnavähi puhul. Paraku ei ole selle sajandi algul läbi viidud tõsiteaduslikud katsed nimetatud omadust kinnitanud.

Cimicifuga rubifolia sün. C. racemosa var. cordifolia Südajalehine lursslill.
C. americana. Ameerika lursslille õisik.

´Brunette´, foto allääres on natuke näha ka sordile omaseid tumedaid lehti.
Sellised on ´Brunette´ õied, kui neid lähemalt kaeda.