Mägisibul Sempervivum sp.

Taaskord üks püsik, kellega armastavad paljud kollektsinäärid ja selektsionäärid aega veeta. On saadud lugematul hulgal eriilmelisi mägisibulaid.Erilise austuse objektiks olid mägisibulad keskajal. Neid istutati majade katustele ja nende ülesandeks oli kaitsta hooneid pikselöögi eest. Usuti, et mägisibulad olid pühendatud äikesejumalale Thorile.

Mägisibulad on igihaljad, paksude lehtedega taimed, kes moodustavad oma lehtedest ümara lehekodariku. Eriti palju sorte on hübriidsel aed-mägisibulal (S×hybridum). Justkui äblikuvõrgu sisse on oma kodarikud mähkinud võrk-mägisibul (S. arachnoideum). Tema teisend, viltjas mägisibul, (S. arachnoideum subsp.tomentosum) on eriti karvase olemisega. Katus-mägisibulal (S. tectorum) on lehed suuremad ja kodarikudki lõdvemad ning lamedamad. Tema ongi nime saanud katustel kasvatamise tavast, loetakse õnnetoovate talismanide sekka kuuluvaks.

Kesksuvel avavad mägisibulad oma üsna peene ja pika varre otsas hõredas õisikus paiknevad õied. Need võivad olla valgetes-roosades-kollastes-punastes toonides. Peale õitsemist õie väljakasvatanud lehekodarik sureb. Armastavad päikest ja lahjat ning liivakat pinnast. Nad on võimelised kasvama paigutatuna kuivmüüride pragudesse või suurtel kividel olevatesse lohkudesse (lohud tuleb täita mullaga). Loomulikult tunnevad nad end suurepäraselt dekoratiivsete puukändude õnarustes.
Neid on kerge paljundada
eraldades tütartaimi ja istutades neid soovitud kohta. Seda võib teha suvalisel ajal suve jooksul.Seemneid külvates saab erivärvilisi hübriide, millest mõned võivad olla vägagi ilusad.

"Elva"
"Arno"
"Dark Beauty"
"Ketas"
"Keder"
"Triste"

Pildivalik on pärit A.Kähr´i erakogust.