Mesiohakas Echinops sp.

Valkjas mesiohakas ´Arctic Glow´
Ungari mesiohakas
Mesiohakad on omapärase välimusega vähenõudlikud püsikud. Neil on üsna jäigad sakilise servaga lehed, mille alapooled on sageli hõbedased. Õied ( suve teisel poolel) on tihedad kerakujulised liitõisikud, enamasti sinakates toonides. Neid saab edukalt kasutada lõikelilledena ja ka kuivatada, aga tingimusel, et neid ei tohi lasta ülevalmida. Õisikud on tark nii ehk naa ära korjata, et vältida võimalikku isekülvi.

Kasvukoht peaks olema päikseline, lahja pinnasega ja kuiv. Aias kasvatatakse mesiohakatest:
Valkjas mesiohakas (E. sphaerocephalus) - inimesekõrgune valkjate õiekeradega püsik. Tema sort ´Arctic Glow´on madal, 80 cm, väga esinduslike valgete õiepallidega ja hõberohelise lehestikuga taim.
Sinine mesiohakas
(E. ritro) - on 60 cm kõrgune siniste liitõisikutega püsilill. Sortide õied on tugevamate siniste toonidega.
Ungari mesiohakas
(E. bannaticus) - sarnaneb väga sinisele mesiohakale, kuid on kõrgem ja varasem õitseja. Paljundamiseks: jagatakse varakevadel või ka -sügisel. Paljundatavad ka seemnetega ning juurpistikutega.