Piparmünt Mentha × piperita

Münte arvatakse maailmas olevat umbes 25 liiki. Kuna nad hübridiseeruvad nii looduses kui ka põldudel väga kergesti on neid täpselt raske määratleda. Mündid on vaieldamatult üheks levinumaks maitsetaimeks. Neid kasutatakse laialdaselt ka ravimi- ja kasmeetikatööstuses. Neid kultiveeritakse töönduslikult väga paljudes maades. Nende teadaolev kasutus ulatub tagasi Vanade Roomlaste aegadesse, kes arvasid, et mündid suurendavad isu, eriti lihatoitude järele. USA-s 1994.a. läbiviidud uuringud näitasid aga täpselt vastupidist - piparmündi lõhn vähendab dieedil oleva inimese näljatunnet.
Piparmünt (Mentha × piperita) - on tumeroheliste lehtedega (võrsete tippudes võivad lehed olla ruske varjundiga) kuni 80 cm kõrgune taim. Õied on valkjasroosad. Tal eristatakse mitmeid vorme, millest tuntumad on:
must münt (Mentha × piperita f. rubescens) - eriti tugeva maitse ja lõhnaga piparmünt;
valge münt (M. × piperita f. pallescens)- iseloomustavaks on suur mentooli sisaldus, mis annab talle tugeva jahutava toime;
sidrunmünt (M. × piperita f. citrata) - kutsutakse ka odekolonni mündiks või oranzhiks mündiks.

Kasvukoht võiks olla kergelt varjuline ja tingimata niiske mullaga. Nad hakkavad kergesti laiutama, nende kasvukoht on targem ümbritseda juuretõkkeribaga. Ka potis kasvatamine ei ole nende puhul halb mõte. Sel juhul ära unusta regulaarset kastmist. Potistatud münte on tarvis igal kevadel ümber istutada.

 
Must münt kesksuvel õitsemas Mentha × piperita f. rubescens