Neitsikummel. Tanacetum (syn. Pyrethrum)

Raudrohulehine neitsikummel Tanacetum achilleafolium

Nüüd sa mõtled, et pilt on siia lehele puha vale saanud. Ometi on tegemist puhtatõulise neitsikummeliga. Kui ma Soomes seda kena välu ühes parkmetsas nägin, siis olin rabatud - milline ilus värvikombinatsioon - puhasvalge koos kergelt hallikasroheliste lehtedega. Igatahes polnud seal jälgegi kollakast jumest. Tonaalsusest õhkus karget jahedust. Ning lõhn - kas nüüd just hurmav, aga igatahes selgelt tajutav.
Eks ma oleks pannud siia selle "õige" pildi - roosa kuni punase "karikakra" oma -ka, aga paraku pole mul õnnestunud sellist pilti teha. Tea, kas on need iidsetest aegadest aedades kasvatatavad roosad neitsikummelid (Tanaceum coccineum, vanasti hoopiski Pyrethrum roseum) millegipärast meil sedavõrd moest läinud, et lihtsalt ei trehva talle õigel ajal peale või mis häda temaga on! Tegelikult tasuks neitsikummeleid käepärast hoida. Kreeka mütoloogia kohaselt saanud Ganymedes surematuse just neitsikummelist valmistatud jooki juues. Kui sa surematuks saada ei taha (äkki läheb pikapeale tüütuks), siis hea tervis kulub ikka marjaks ära. Neitsikummelitega on aegade jooksul ravitud lugematuid hädasid - hüsteeriahoogudest kuni reumani. Mõtle vaid, kui tore - ravid omateada tasapisi reumat ja ei mingit jonnimist ning jalgade trampimist enam! Mis sest reumast, kogu suguselts niigi seitsmendas taevas. Kuid ettevaatust! Tegemist on toksilise taimega.
Kasvatamiseks sobib päikseline paik, mille mullastik on pigem pisut kuivem, aga mitte vettinud ja savine. Mõned liigid sobivad rohkem, kui autofännide terminit pruukida, vabalt hingavasse aeda. Seal pole nende maadevallutuslik loomus peavaluks. Roosa neitsikummel on siiski igati ontlik värvirõõmsate õisikutega aiataim, mistõttu inglased kutsuvad teda - maalitud karikakraks. Tal on suur hulk sorte, millele on enamasti pandud kaunid naisenimed. Kas aednikud on neid omistades pidanud silmas oma lugupeetud prouasid, ilusaid tütreid või armastatud armukesi - mine võta kinni!