Koldnõges ja iminõges Galeobtolon ja Lamium sp.
Faasseni naistenõges Nepeta x faassenii

Parajalt jahedad, mõnusalt niiske mullaga varjualad on koldnõgeste ja iminõgeste meeliskasvukohaks. Tuntakse väga palju liike, aedades kasutatakse enamasti siiski mõnede liikide kirjulehiseid sorte.
Vilkaimaks edenejaks on koldnõgese kirjulehine sort ´Variegatum´. Koldnõges omab, nagu hea laps kunagi, mitmeid ladinakeelseid nimesid: Galeobdolon luteum, Lamium galeobdolon, Lamiastrum galeobdolon ja Galeopsis Galeobdolon. Koldnõges kasvab Eestis leht- ja segametsades võrdlemisi sagedasti. Koldnõgese kirjulehine sort ´Variegatum´ on 70-te aastate lõpust pikkamööda hakanud levima ka meie aedades. Lehed on tal munajad, saagja servaga. Keskelt ja äärtest on nad rohelised, vahepealne osa on üleni hõbedane. Taim püüab olla igihaljas, aga targem on kevadel taimestatud ala üle niita - uutel võrsetel on kirkama mustriga lehed. Mais, juunis ilmuvad huulõielistele iseloomulikud õied, mis koldnõgesel on kollased. Kellele kollane värv ei meeldi võib õied vikatiga maha niita. Selliselt talitades püsib puudealuses selle lehestikust läbitunginud päikesekiirtes helklev hõbedane vaip.
Tallamisel tekkivad vigastused kasvavad kiiresti täis. Taim on täiesti külmakindel, jääb ellu isegi rõdukastides ja teistes istutusnõudes. Ei ole just arvukalt taimi, keda julgeks rõdukasti talvituma jätta. Hästi kohaneb ta ka hauaplatsidel. Tema kuni meetripikkused võrsed ripuvad elegantselt üle rõdukasti ääre või laskuvad sillerdava veena mööda kiviktaimla astanguid alla. Kuna koldnõgese võrsed ei ole erinevalt väikese igihali omadest puitunud, siis on tema edasiroomamisega kergem võidelda. Loomulikult ei tasu tema naabriteks valida väga kääbuskasvulisi taimi.

Veelgi heledama laigu süngesse varjualasse saab tekitada täpilise iminõgese (Lamium maculatum) sordiga ´Beacon Silver´. Sellel taimel on prktiliselt üleni valkjashõbedased lehed. Peab üsna lähedalt vaatama, et näha lehe servas siiski leiduvat rohelist triipu. See täpilise iminõgesesort ei ole küll nii kärmas kasvaja kui koldnõges, aga piisavalt tragi selleks, et talle aeg-ajalt kontrolliv pilk peale visata. ´Beacon Silver´´il on vägagi pilkupüüdvad roosad õied. Täpilisel iminõgesel on ka valgeõielisi sorte - ´Album´ ja ´White Nancy´, millel õied on üsna sarnased, kuid lehed erineva mustriga. Rohelise- kollasekirjute lehtedega sort ´Aureum´ paistab kaugelt vaadates, nagu kirgas päikeselaik, mis on seletamatul moel maja põhjakülge ära eksinud. Sellel sordil on roosad õied.
Lõpetuseks tahaks rõhutada, et eelpool mainitud nõgesed kasvavad peale varjulise koha ka lauspäikeses. Kuna kold- ja täpilistel iminõgestel ei ole erinõudeid mulla suhtes ja nad on nõus kasvama nii varjus kui ka päikesepaistel, siis võiksid nad leida hoopis suuremat poolehoidu aiapidajate silmis. Veel lugemist kirjeldatud taimede kohta leiad, kui vajutad siia.

Täpilise iminõgese ´Beacon Silver´ helklev hõbedane vaip.
Koldnõges ´Variegatum´ oma õigel kohal - puude all.
Lamium maculatum ´Chequers´
Faasseni naistenõges ´Six Hills Gigant´
Täpiline iminõges ´Chequers´
Hoopis teist masti on Faasseni naistenõges (Nepeta x faassenii). See nõgeseliik kasvab ca 60 cm kõrgeks ja tal on lavendelsinised õied. Armastab täispäikest, vastutasuks õitseb terve suve teise poole. Naistenõgeseid kasutatakse peenrale sinise ääre või laigu tekitamiseks. Kassid armastavad neid palavalt. Inglased kutsuvad neid lausa "catmint" ehk siis maakeeli "kassimünt".
´Six Hills Gigant´- kasvab väidetavalt kuni 1 m kõrgeks. Esimese aastaga saavutas ta meie aias kõrguseks küll vaid 40 cm.