Harilik pöök Fagus sylvatica

Punaselehise pöögi lehed on pruunikaslillad.
Punaselehine leinapöök ´Purpurea Pendula´ paistab teiste taimede vahel selgelt silma. Ta kasvab läände avaneval nõlvakul ja lausa pakatab elulustist.


Looduses kasvavad pöögid meist pisut lõuna pool. Kesk- ja Kagu-Euroopas on pöögimetsad üsna tavaliseks metsavormiks (kui metsa jaoks veel üldse ruumi on jäänud). Pöögimets on meile pisut harjumatu - ta on alt taimestikust lage ja meenutab hästihooldatud parki. Pöögid on mulla suhtes leplikud, kuid 4 asjaolu tapavad halastamatult isegi suure puu: 1. kinnitrambitud pinnas puu kasvukohas; 2. täiendava mullakihi lisamine suure pöögi juurte peale; 3. pinnase niiskusesisalduse vaheldumine suure amplituudiga ja sageli (ei armasta liigniisket pinnast); 4. pöögid ei talu soola.
Pöökide juurestik on tihe ja agressiivne. Sellele vaatamata ei talu pöögid maapinna sonkimist juurtega hõlmatud alal ja loomulikult ka ümberistutamist. Pöögid on tänulikud, kui lased neil omatahtsi rahus olla. Vali aias pöögile selline koht, kust liigne vesi kiiresti ära kaob (nõlv, kasvõi pisike künkatipp, kõrgem kraavikallas jne.) ja edasi saab pöök isepäiselt kenasti hakkama. Teisisõnu - ära kunagi istuta pööki lamedale maale!

Sügiseses pöögimetsas on lihtsalt lust seenel käia - patsikus rüseleda pole tarvis ja seeni on palju.

Pöökide seas on hinnatuimad mitmesugused punaselehised sordid, mis ladina keeles võetakse Fagus sylvatica f.atropurpurea ühisnimetaja alla. Rahvas kutsub neid punaselehisteks pöökideks. Lehed on suve esimesel poolel purpursed, teisel poolel aga tõmbuvad üsna roheliseks. Punaselehine pöök vajab päikest, et ta lehed oleks värvikamad. Erineva lehevärviga pöökidest saab kujundada kõrge ja kelmikalt laigulise heki. Loomulikult sobib ta üksikpuu või grupina andma aiale punakat aktsenti.
Pöögid pole meie oludes ülemäära külmakindlad, samuti ei armasta nad põuda ning liialt saastunud õhku. Taluvad väga hästi pügamist. Pöökidest lõigatakse välja erinevaid vormpuid.
Adekvaatseid andmeid pöökide sortide kohta pole lihtne leida. Kasutasin Dick van Hoey Smith´i sellekohast artiklit International Dendrology Society Yearbook (1975) -is.
´Tricolor´ - on üks kummalisemaid Atropurpurea- rühma pöökidest , kelle lillakad lehed on ääristatud roosa ja mõningal juhul ka kreemi kandiga. Paraku kontrastvärvilised kandid ei ilmne vähegi ebasoodsamas kohas kasvades. Ilmselt sobiks talle tuulevaikne ja päikesepoolne kasvukoht. Sellel sordil on tegelikult vale nimi. Õige nimi on ´Roseomarginata´. See nimi anti sordile 1888.a. Häda pärast käib ka kohandatud nimi ´Purpurea Tricolor´. Meie aias on selle sordi puu ca 10. aastaga kasvanud 4 m kõrguseks kiitsaka võraga puuks. Roosa kant ilmneb noortel punakaspruunidel lehtedel küll. Kreemi kanti pole trehvanud nägema. Sellegipoolest on selle pöögi lehed vaatamist väärt.
´Purpurea Pendula´ - ka punaselehine leinapöök on väga kaunis puu. Ta jääb aias kohe silma. Väidetavalt (Mati Laane andmetel) on sort isegi külmakindlam kui liik. Seega, kui külm võtaks punaselehisele leinapöögile 1:0 ära teha, siis hukkub eelkõige pookealus (harilik pöök), mitte aga sellele poogitud sort. Tavapäraselt on ikka vastupidi. Selle sordi omapäraks on asjaolu, et tal puudub juhtoks. Seetõttu poogitakse teda soovitud kõrgusele aluse tüvele.
´Purple Fountain´- on uuem sort. Tal on tavaliselt juhtoks olemas ja seda saab tugikepi külge siduda. Niiviisi kasvab üleni rippoksaline koonilise võraga puu, mille kõrguse määrab juhtoksa sidumise kõrgus. Paraku on selle sordi lehed oma eelkäijast heledamad. See sort on üks kitsama võraga leinapuudest.
´Red Obelisk´
- rippoksalise sordiga vastupidiselt hoiab ta oma võraoksi tüve ligi ja moodustab ilusa punase samba. Sellel sordil on purpursed, varieeruva kujuga lehed, millel on laineline serv (selle omadusega meenutavad sorti ´Rohanii´). Samalaadselt tumepunase samba moodustab ka sort ´Plaswyck´.
Pöökide sortiment on väga lai. Olgu allpool ära toodud veel mõned nendest.

´Dawyckii´ - on umbes 1800 a. Shotimaalt Dawyck´i mõisast pärinev kiirekasvuline kitsa samba kujuline sort. Vanad isendid on andnud idanevaid seemneid ja nendest on valitud mitmeid "dawyckii" seeria sorte. ´Dawyck Purple´ on purpursete lehtedega sambakujuline sort, mis on pidevalt olnud väga populaarne pöök aiapidajate seas. ´Dawyck Gold´ uhkeldab erkkollaste noorte lehtedega.
´Franken´- on valgekirjute marmormustriga lehtedega väga aeglasekasvuline sort. Mida vanemaks puu saab, seda ilusamaks lähevad tema lehed. Kasvab enamasti põõsana.
´Haaren´ - on kääbuskasvuline pöök. Tema lehed on punakaspurpursed. Oksad kaarduvad allapoole moodustades hõredapoolse rippoksalise võra.
´Black Swan´ - on allapoole kaarduvate võrsetega purpursete lehtedega puu. Kasvab aegamööda üsna suureks. Sügisel värvuvad lehed pöökidele omaselt roosakaspruuniks. Paljud spetsialistid peavad seda pööki üheks ilusamaks punaselehiste pöökide seas
´Aurea Pendula´- on erkkollase lehestikuga rippoksaline pöök. Temaga tuleks toimetada samal viisil, nagu eelkirjeldatud ´Purple Fountain´iga. Paljud kollaselehelised iludused on pisut päikesehellad. Kas ka see pöök eredat päikest kardab selgub vast mõne aasta jooksul. Netiaednikud igatahes soovitavad teda igal juhul istutada laigulise varjuga alale. Puu kasvab väga aeglaselt, järelikult see pöögisort sobib kannatliku meelega aiapidajale. .

Harilik pöök ´Dawyck Gold´ on pärit aastast 1969 ja on jõudnud Inglismaal kasvada 14 m kõrguseks. Suvel on ta lehed kollased, sügisel tõmbuvad rohekamaks.
Harilik pöök ´Mercedes´. Temaga on väga sarnased ´Comptoniifolia´ ja ´Aspleniifolia´. Lõhislehised sordid ei ole väga jõulise kasvuga.
Fagus sylvatica ´Red Obelisk´
Fagus sylvaticus ´Aurea Pendula´
´Red Obelisk´ talvel - kellele meeldib, kellele mitte.
Tillukese ´Aurea Pendula´ lehed on kevaditi uskumatult kollased.

´Aspleniifolia´ - on Prantsusmaalt pärinev lõhislehine sort (1805). Temaga sarnaneb sort ´Laciniata´. Viimase sordi puult leitud nn. nõialuuast saadi kõige väheldasemakasvulisem pöök - ´Mercedes´. See lõhislehine sort moodustab tilgakujulise võraga väikese põõsasja puu.
´Ansorgei´ - on 1884.a. Saksamaalt Hamburgist Ansorge puukoolist leitud sort. Tal on kitsad, narmasjad lehed, mis kevadel lahtirulludes on rohelised ja tagatipuks suve arenedes värvuvad purpurseks. See väike põõsasjas puu on iga väheldase aia uhkuseks. Selle pöögisordiga saab linnavurlesid lollitada öeldes, et tegemist on jaapani vahtraga. Tegelikult võidki külmakartliku lõhislehise jaapani vahtra asemel probleemideta kasvatada ´Ansorgei´- d.

Meil on aastatega aeda siginenud mitu pööki. Külm ei ole neid ära võtnud. Kiiret kasvu nad välja ei näita, aga parem ongi - väikesed, kummalise lehevärviga puud on igati teretulnud. Pöögid ei raatsi sügiseti oma lehtedest loobuda ja seetõttu dekoreerivad talviti pööke pruunistunud leheräbalad.