Hõlmikpuu Ginkgo biloba

 Hõlmikpuu on väga tähelepanuväärne taim. Egas asjata Tallinna Süda tn. puu ümber teada-tuntud madinat maha ei peetud.

Hõlmikpuud asustasid Maad "tühised" 300 miljonit aastat tagasi. 200 miljonit aastat toimetasid nad segamatult omatahtsi ja siis (100 milj. aastat tagasi) otsustasid, et aitab küll - aeg kolida taevastesse metsadesse. Igaks juhuks jätsid nad Maale maha siiski ühe oma esindaja (G. biloba), kes nüüdisajaks säilus vaid Hiina templiaedades.

Ta kuulub okaspuude klassi, mis koosneb, nagu sa algklasside bioloogia tundidest kindlasti mäletad, 3 seltsist: ihnlehikulaadsed (Cordaitales), kes on paraku nüüdseks väljasurnud; hõlmikpuulaadsed (Ginkgoales), kelle ainuesindajaks on siis hõlmikpuul au olla ja okaspuulaadsed (Coniferales), kuhu kuuluvad okaspuud, kes jagunevad omakorda 10 sugukonda, 55 perekonda ja 600 liiki. Lisaks okaspuudele on iidsel hõlmikpuul ühiseid jooni ka seemnesõnajalgadega.

Hõlmikpuu lehed on lehvikjad, suvel rohelised. Sügisel koloreerib ta nad kenasti kuldkollaseks ja poetab talveks maha. Hõlmikpuu on kahekojaline. See tähendab, et isasel taimel on urvataolised isaskäbid, emastaim kannab aga usinasti ploomitaolisi asjandusi, mida kangesti tahaks viljadeks nimetada. Paraku on tegemist seemnetega, mille väliskest muutub lihakaks, sisekest aga kivistub. Hiinlased kasutavad hõlmikpuu seemneid toiduks, tavainimesed eelistavad aeda istutada siiski isastaimi. Häda selles, et valminud ploomisarnased seemned kukuvad maha, purunevad ja hakkavad levitama vastikut haisu.

Hõlmikpuud kasvavad Hiinas erinevatel andmetel 25...40 m kõrguseks kahara võraga puuks. Kaugelt vaadates näeb hõlmikpuu kangesti meie tammepuu moodi välja. Euroopasse toodi ta 1727.a. ja nüüdseks on ta muutunud populaarseks aiataimeks. Lisaväärtuse annavad talle veel ka kõrgelt hinnatud raviomadused. Mäletad ju küll seda reklaami: "On Prostamol-Uno aeg, kallis!". Mõned tuntud käsiraamatud annavad hõlmikpuu külmakindluse tsooniks uskumatu 3. tsooni, teised piirduvad tagasihoidlikuma terminiga "frost hardy", mis ikkagi tähendaks muretut talvitumist ka meie oludes. Siiski ei ole hõlmikpuid Eestis just palju leida. Vast oli peapõhjuseks asjaolu, et nõuka-ajal ei olnud nende istikuid saada. Igatahes on nüüd saada hulgakaupa hõlmikpuu sorte - kääbikuid, sambakujulisi, kirjulehelisi, kollaselehelisi, lõhislehelisi. Kindlasti tasuks aias mõnega neist proovida - nad on huvitavad ja ilusad.
Istuta ta aeda tuulevaiksele kohale. Muld peaks olema sügav ja püsivalt niiskepoolne, aga mitte nätske. Soola ei talu ta üldse! Ka ei tohi pinnast juurte tsoonis kinni trampida. Teiste kogukate taimede juuri oma ligidal hõlmikpuu ei kannata välja. See on ka loomulik - 300 milj. aastat tagasi polnud neil eriti konkurente.
´Korinek´ - on lõhistunud lehtedega kääbussort. Kui ta 15. aastaga suudab 1 m kõrgeks kasvada, siis on ta teinud ebataimelikke pingutusi
´Leiden´ - on põõsasja kujuga hõlmikpuu.
´Autumn Gold´ - on suurekasvuline hõlmikpuu. Paraku suurte mõõtmete saavutamine võtab talt ohtralt aega. Tema lehestik värvub sügisel võikollaseks
´Horizontalis´- on vihmavarju kujulise võraga puu. Kui ta on 1,5 m kõrge, siis okstest "vihmavari" on 2,5 m läbimõõdus.
´Mariken´ - on väga kääbik. 10. aasta vanuselt on ta 60 cm läbimõõduga kera. Tal on väga ilusad, väikesed, lokilised lehekesed. Kiviktaimla kaunitar!
´Variegata´- lehed on kreemi ja rohelise triibulised. Sealjuures on iga leht erinev. Mõnel võrsel võivad olla rohelised lehed - ära seda oksa välja lõika - järgmisel aastal on sellel tõenäoliselt jälle kirjud lehed.

Eakas hõlmikpuu. No ikka väga mehine puu!
Ploomid, mis ploomid! Ei ole, on hoopis hõlmikpuu seemned.
Ilus, väikesekasvuline ja kompaktne sort ´Troll´. 10.aastaselt on temast saanud 1 m-se läbimõõduga kera.
Üks suuremat sorti hõlmikpuu.
Ginkgo biloba
´Simon´ tõestab, et on olemas mitmeid sorte, mille lehed on rohkem või vähem kollased
Pildil näitab väike hõlmikpuu istik oma sügisrüüd.