Jugapuu vormid Taxus baccata, T.cuspidata, T. x media

Pildil oleva jugapuu läbimõõt on 1,2 m, kõrgus vaevu 0,4 m.
Keskmine jugapuu "Amersfoort"
 

Tänu unikaalsetele omadustele (vt. leht "Harilik jugapuu") on jugapuudest aretatud karjakaupa sorte.
 Siinkohal tutvustame populaarsemaid kollaseid ja väiksemaid laiuvaid. Hariliku jugapuu kollastest sortidest on tuntumad:
"Aurea" ka "Aureovariegata" - samade omadustega, nagu harilik jugapuu liigina, ainult tugevasti kollase jumega. Kollane värvus on intensiivsem kevadel.
 "Dovastonii Aurea" - on samuti laiuv põõsas, nagu põhisort "Dovastonii", ainult okkad on kollase äärega.
 "Semperaurea" - kasvab paar meetrit kõrgeks ja meetrijagu laiemaks. Põõsa tipp on pealt nagu ära lõigatud. Üldsuse ette toodi 1918.a. Siiani üks ilusamatest kollastest jugapuudest. 
"Summergold" - kasvab vaevu meetriseks, aga diameeter ulatub 1,5...2 meetrini. On ühtlasemalt kollane aasta  ringi. Kollased sordid vajavad rohkem päikest kui rohelised. Aga ikkagi ei tohi nad üle kuumeneda ja vajaksid piisavalt niiskust.

Roomavatest sortidest tuleks esile tõsta kahte rohelist sorti:
harilik jugapuu "Repandens" - on sedavõrd laiuv, et saab kasutada pinnakattetaimena. Kannab rohkesti punaseid käbisid ehk väljanägemiselt marju.
Harilikust jugapuust külmakindlam on ida-jugapuu (T. cuspidata), kelle sort "Nana" on maailmas väga populaarne. Täisvarjus kasvades kaotab talle iseloomuliku kompaktse kasvukuju. Ta moodustab vaevu meetripaksuse kuid ligi kolmemeetrise läbimõõduga "taldriku". Aastas kasvab kõrgustpidi vaevu 5 cm, laiustpidi kuni 10 cm.

Hoopis omapärane on hariliku jugapuu sort "Amersfoort". Ta kasvab ääretult aeglaselt aiabonsaiks (eriti, kui natuke kaasa aidata). Tema okkad on hoopiski ümarad ja kogu taim meenutab natuke mõnd kääbuskasvulist pukspuud.