Lehised Larix sp.

Euroopa lehis (L. decidua) - on võimeline ka Eesti karmides oludes kasvama üle 40 m. kõrgeks palgipuuks. Aedades kasutatakse tavaliselt euroopa lehise sorte. Kuna lehised lasevad talve saabudes okkad maha, siis ei ole nendega talvel muresid. Enne okaste mahapoetamist värvuvad need kollaseks. Lehised on väga ilusad kevadel pungade puhkemise ajal. Noored, erkrohelised okkad väljuvad pungadest nagu pisikesed pintslid ja kogu puu muutub kaunilt õhulis-roheliseks.

Jaapani lehis "Tunis"

"Almrauschlütte" - sedavõrd rariteetne sort, et ei oska tema kohta eriti midagi öelda
"Fastigiata"
- sambakujuline puu
"Horstman´s Recurva"
- robustsemate okstega leinalehis.
"Krejdci" - omapäraselt sarvilise võraga. Rohelised okkad koondunud pallikestesse.
"Little Bogle" - vinkadi-vonkadi okstega väike, kerakujuline mütsakas.
"Pendula" - juba 1836.a. tuntud rippoksaline lehis. Leinapuu kõrgus sõltub sellest, kui kõrgele "Pendula" jupike on euroopa lehise tüvele poogitud. Moodustab üsna kiiresti tiheda, maani ulatuva "kapuutsi". Viimane on mahukam, kui 'Stiff Weeper'-il
"Puli" - Ungarist 1972.a. alguse saanud saledate ´Pendula´st saledama võraga rippokstega sort. Mõnikord annab horisontaalseid võrseid. Lõika need välja.
"Repens" - lausa mööda maad roomav sort.

Jaapani lehis (L. kaempferi) - on selge see, et pärit Jaapanist. Nimetatud saksa arsti ja botaaniku E. Kaempferi auks, kes 17.saj lõpul esimesena tutvustas laiemale üldsusele hõlmikpuud (Ginkgo biloba). Jaapani lehis ei talu kuiva ega liigniisket kasvukohta, tema stiihia on meri ja niisked meretuuled. Juhul, kui sinu lehis "lambist" looja karja läheb, siis on väga tõenäoliseks põhjuseks liiga märg muld (kõrge põhjavee seis). Eestis võib saada kannatada varasest ja kiirest talve hakust ning hilistest öökülmadest. Sellegipoolest leidub meil suuri jaapani lehiseid. Aedades on taaskord kasutusel väikesekasvulised sordid.
"Blue Dwarf" - aeglaselt edenev siniste okastega kera.
"Blue Krok" -
võrsed hoiavad ülespidi. Moodustab laiupidi väljaveninud kera moodi võra. Okkad hallikas-sinkjas-rohelised.
"Corley"
- Inglismaalt 1970. a. "lahtilastud" sort. Sarnaneb ´Tunis´ - le, aga jäigemate okstega ja rohelisem.
"Dartpol"
- võrsed hoiavad ülespidi.
"Diana"
- vinkadi-vonkadi okstega sort. Moodustab ettearvamatu kujuga koheva võra. Saksamaalt, 1974.
"Grey Pearl" - väga ilusa hallikassinise okastikuga kerajas sort.
"Pendula" - rippoksaline lehis.
"Stiff Weeper" - rippoksaline sort. Hästi tihe ja ilus. Tema pikalt rippuvad oksad vajuvad tihedasti tüve ligi.
"Tunis" - sinakashallide okastega kerajas sort.

Tüvele poogitud lehised vajavad kaua tugesid. Nende võra kasvab kiiresti, aga tüvi jämeneb hoopis aeglasemalt ja ei pea ilma toeta vastu. Lehisesordid on väga erineva "näoga", seetõttu ka väga huvitavad.
Lehised vajavad kerget ja kohevat, aga sügavat mulda. Nad ei talu põhjavee kõrget seisu ega liigvett (üleujutust).

See vahva metsaline on jaapani lehis "Diana" Tallinna Loomaaias.

Lehis "Kornik"

Euroopa lehis "Pendula" Larix desidua

Euroopa lehis "Fastigiata"

Jaapani lehis ´Stiff Weeper´

´Diana´ tillukesed käbitited