Metasekvoia Metasequoia glyptostroboides.

Lehed või okkad? Kasuta kumba tahad, mõlemad on metasekvoia puhul õiged terminid.

Metasekvoia on pea sama huvitava elulooga, kui hõlmikpuu. Hakatuseks kirjeldas üks Jaapani botaanik 1941.a. metasekvoiat ühe kivistunud oksakese järgi, mis oli leitud Tokio lähedalt. Seejärel leidis hiina botaanik T. Kan elavad metasekvoiad Kesk-Hiinast ühest raskesti ligipääsetavast orust. Kuna metasekvoiat on lihtne paljundada, siis hakkas ta kiiresti Maailmas levima. Et ta on väga ilus puu, siis huvitusid temast aednikud ja kuna ta kasvab sobivates oludes uskumatult kiiresti (1 m aastas), siis lendasid peale ka metsakasvatajad. Metasekvoia sirgub kuni 35 m kõrguseks sirgetüveliseks puuks. Ta kasvab meelsasti niisketel muldadel. Ta on kannatanud lühiajaliselt välja kuni - 30 kraadise pakase. Eestis on lootust teda soodsas kohas elusana hoida. EPMÜ metsakasvatuse instituudi juhataja Eino Laas kirjutab oma raamatus "Okaspuud" (Tartu,2004, lk. 266): "Eesti tingimustes on ta seega üliharuldane ning on õnn ja au teda omada ja kasvatada".

Mis on tema ilu saladus? Tema okkad või lehed (kasutatakse mõlemat terminit) on ülimalt graatsilised, ererohelised. Sügise saabudes nad värvuvad kollaseks, siis kakaosarnaseks ja lõpuks üle roosade toonide punaseks. Seejärel laseb metasekvoia lehed maha koos lühivõrsetega. Kui ta saab mehaanilisi vigastusi, või näpistab teda külm, siis suudab ta ennast üsna kiiresti taastada.Ta talub hästi kärpimist. Soovi korral tee seda juunis või juulis. Tal on rida väga nägusaid sorte, mis jäävad kasvult kasinamaks.

Üliarmas rippoksaline metasekvoia ´Miss Grace´
Kuldse okastikuga ´Goldrush´.

Õigeks kasvukohaks metasekvoiale on päikseline paik, kus pinnas on märjapoolne. Liiga viljakas muld on talle liiast. Tuult ta ei pelga, aga Eesti oludes oleks tuulevaikne paik soojem ja nii saaks ta ehk oma soojavajaduse rahuldatud.

Metasekvoia sügisrüüs.