Iluploomid Prunus sp.

Pajulehine ploomipuu (Prunus salicina) - on külmakindel ploomipuu, mida soovitatakse nii puhtalt dekoratiivsetel eesmärkidel kui ka viljapuuna. Tal on läikivad, äraspidi munajad, ererohelised lehed ja valged õied, mille läbimõõt ulatub 2 cm-ni. Kasvab suureks puuks. Ploomid on ümmargused, punased, kollased või rohelised. Nad on küll väheldased, kuid söödavad.
Ussuuri ploomipuu
(P. ussuriensis) - on pärit Ussuurimaalt, kus moodustab 3...8 m kõrguseid põõsaid. Ta on kõige külmakindlam ploomiliik. Õitseb väga varakult, isegi enne mesilaste tegutsemahakkamist. Viimasel juhul jääb saak kasinaks. Õitseb väga rikkalikult, õied valged. Ploomid väikesed, kollased, aga väga magusad. On aretatud mitmeid häid ploomisorte. "Krasnaja 389", "Suputinskaja", "Zholtaja", "Mandzhurskaja krasavitsa" (ploomid kaaluvad 35 g), "Zholtaja Tartuhina".
Simoni ploomipuu (P. simonii) - on püramidaalse võraga madal puuke. Kasutatakse dekoratiivpuuna Jaapanis, Hiinas ja ka Ameerikas. Ploomid on suured (d=5 cm) ja erkpunased, aga siiski vaid kaunistavad puud sügisel. Söögiks neid ei pruugita.
Laukapuu (P. spinosa) on pärit Euraasia mõõduka kliimaga aladelt. Ta kasvab ka Eestis, täpsemalt Saaremaal ja Väike -Pakril. Ta on võetud looduskaitse alla. Ta kasvab 3 m (harvem kuni 5 m) kõrguseks tihedaks põõsaks. Laukapuu õitseb varakevadel valgete õitega. Viljad on tal suuruse poolest võrreldavad kirssidega, aga nad on sinkjasmustad ja hapukirbed. Hädaga kõlbab neist isegi keedist teha. Suupärasemaks lähevad nad pärast pisukest külmanäpistust. Muidu on laukapuud väga vähenõudlikud ja tuulekindlad. Tuntud sordiks on ´Purpurea´. Tema noored lehed on rusked.

Iluploomidele meeldib
viljakas ja mitte liigniiske muld. Korralikuks arenguks vajavad lubiaineid - paetolmu, tuhka, munakoori, dolomiidijahu, klinkritolmu. Happeline pinnas neile ei sobi. Nende juurte põhiosa paikneb mitte sügavamal, kui 70 cm.