Karusmari, Maasikas, Sõstar, Vaarikas.

Jõhvikas Mustikas Söödav kuslapuu
(valimiseks kliki)

Viinamarjad
(valimiseks kliki)

Marjapõõsaste hinnakiri (valimiseks kliki)

Karusmari

Hinnonmäki Gul

Aretatud Soomes 1935.a. Marjad rohekaskollased, magusad, keskmise suurusega.
Põõsas keskmine, laiuv. Ogad lühikesed ja nõrgad. Suhteliselt talve- ja jahukastekindel.

´Hinnonmäki Gul´ on maitsev mari.

Invicta

Patendialune karusmari. Maailmas väga laialt kasvatatav. Marjad on suured ja maitsvad. Kollakasrohelised. Külma ei karda, jahukastesse ei nakatu. Põõsas on jõulise ja püstise kasvuga. Keskvalmiv.
Nagu ikka - päike ja parajalt niiske ning viljakas muld teeb mammud heaks.

Invicta
Invicta

Kollane võidumari, Punane võidumari

Kollase päriolu pole täpselt teada, punase aretas üks shotlane. Igatahes 19.saj. keskel olid nad juba olemas. Marjad on suured, nagu ploomid. Vastavalt siis, kas kollased või punased. Marjade kest on üsna paks. Kollased on mahedama maitsega, punased on vürtsikamad. Valmivad juuli lõpus.
Põõsad on üsna tugeva kasvuga. Vajavad head viljakat mulda, mille põhjavee tase ei ole ülemäära kõrgel. Vajavad töötlemist jahukaste vastu.

Punane võidumari
Karusmari ´Punane võidumari´

Leba Valitu

Pärit on ta Soomest 1924.a.. Viljad valkjas-rohelised, udekarvased, õhukese hapra kestaga, hapukasmagusa maitsega. Kaaluvad kuni 6,5 g. Valmivad juuli teisel poolel.
Põõsas keskmise suurusega. Suuresaagiline, keskvalmiv. Talvekindel Vastupidavus jahukastele hea. Mullastiku suhtes ei ole eriti nõudlik.

Polli Esmik

Aretatud 1949.a. Viljad punased, õhukese kestaga, ümarad, magushapud. Kaal kuni 8 g. Valmivad juuli lõpus.
Põõsas keskmise suurusega, suuresaagiline, keskvalmiv. Suhteliselt talve- ja jahukastekindel. Kasvukoha suhtes leplik.

Russki

Aretatud 1945.a. Venemaal. Viljad punased, õhukese kestaga, ümar-ovaalsed, magushapud, keskmise suurusega.
Põõsas keskmise suurusega, suuresaagiline, keskvalmiv. Suhteliselt talve- ja jahukastekindel.

Vasakult:

´Russki´,

´Izumrud´,

nimetu kollane

´Punane võidumari´

´Smena´

tikrid

Smena

Aretatud Moskvas 1938.a. Viljad tumepunased, paljad, õhukese veidi sitke kestaga, ümarad, keskpärase hapukasmagusa maitsega. Suurus kuni 6 g. Valmivad juuli teisel poolel.
Põõsas suhteliselt suur ja laiuv. Vajab regulaarset lõikamist. Ogad nõrgad. Suuresaagiline, keskvalmiv. Vastupidavus talvele hea ja jahukastevaba.

Sõstar

punane sõstar

Hollandi punane

Päritolu teadmata. Esimesed kirjalikud teated pärinevad 1629.a. Marjad helepunased. Keskmine kaal 0,6 g. Marjad on tihedalt pikas kobaras, keskmise suurusega, üsna hapud. Valmivad juuli keskpaigast alates, ei varise, sobivad hästi mahla valmistamiseks.
Põõsad suured, pikaealised. Talvekindel. Pangetäie marju peaks põõsalt pea igal aastal saama.

Sordi ´Hollandi punane´ põõsaid on Eestisse istutatud kõige rohkem.

Jonkheer van Tets

Aretanud hollandlane J.Maars 1931.a. Viljad tumepunased, läikivad, suures, suht pikas kobaras. Viljaliha mahlakas, magushapu. Marju hoopis mugavam korjata, kui eelmise sordi omi.
Põõsas keskmise suurusega, kompaktne. Saagikas, eelmisest sordist varasem. Talvekindel. Seenhaigusi talub rahuldavalt.

Rondom Suurepoolsete, tumepunaste, üsna magusate viljadega Hollandi sort. Viljakobarad on pikad, neid on mugav korjata. Põõsas on üsna suurekasvuline.
´Rondom´-i viljad ei ole veel päris valmis.
Ribes rubrum ´Rondom´

must sõstar

Ats

Aretatud sordiküpseks Eestis 2008.a. Marjad on suured, kuni 1,4 g ja maitsvad. Eks nad ole oma head omadused pärinud oma vanematelt. Nendeks olid ´Öjebyn´ ja ´Varmas´. Marjad valmivad sortide jada keskpaigas. Neid saab korjata mugavalt nii käsitsi kui ka masinaga. Põõsad on keskmise kasvuga, pisut laiuvad, aga siiski mitte lamanduvad. Külma nad ei karda, õied peavad tublisti vastu ka tugevatele öökülmadele. Oma tolm ajab neil väga hästi asja ära.

Bogatõr

Aretatud 1947.a. Venemaal. Viljad keskmise suurusega või suured, magusahapud. Kobara esimesed marjad väga suured, järgmised väiksemad. Valmivad ebaühtlaselt. Põõsas keskmise suurusega. Saaki annab 1-3 kg põõsa kohta. Hea talvekindlusega. Vastupidavus jahukastesse hea, pahklesta suhtes hea. Tegu on vana sordiga, mida inimesed on aegade jooksul õppinud hindama.

Minai Shmõrjev

Viljad keskmise suurusega kuni suured, tuhmid, viljaliha on magushapu, maitsev. Valmib kohe pärast varaseid sorte. Marjad saavad korraga valmis. Kobarad on pikad, neid saab nobedasti korjata.
Põõsas keskmist kasvu. Suuresaagiline(2-3 kg põõsalt),külmakindel. Ei talu tugevat lämmastikuga väetamist, mis põhjustab jahukaste puhangut ja marjade enneaegset varisemist. Vastupidavus pahklestale rahuldav. See sort ei jäta sind ka kehval aastal saagita.

Mortti

Soomest 1989.a. pärit sort. Suht hiline. Marjad keskmise suurusega. Põõsas suur ja püstine. Talve ja jahukastekindel. Hea masinkorje mari.

Öjebyn

Leitud Rootsist ühest aiast 1950-tel aastatel. Viljad keskmise suurusega hapukasmagusad. Marjad valmivad korraga. Saab masinaga koristada.
Põõsas keskmise suurusega. Püstiste okstega. Talvekindel. Silmapaistvalt haiguskindel, jahukastesse ei haigestu.

´Öjebyn´ annab igal aastal korraliku saagi.

Sejanets Golubki

Aretatud Altais 1962.a. Marjad suured, nõrga läikega, õhukese koorega. Suhteliselt lühikesed kobarad. Varane sort.
Põõsas keskmise suurusega. Suuresaagiline. Nakatub kehvades oludes nii jahukastesse kui ka pahklesta.

Miks mitte pikendada mustsõstrahooaega varase ´Sejanets Golubki´-ga.

Lentjai

Suurte (keskmine kaal 1,8 g) ja magusate marjadega sort. Siiani pole veel ükski klient selle põõsa marju kiitmata jätnud. Hilise valmimisajaga sort. Tema marjade küpsemise ajaks on teiste sortide marjade maitse juba ununenud. Kahjuks ei valmi marjad korraga. Nimele vastavalt ta annab kasinasti saaki. Põõsa oksad kipuvad lamanduma. Jahukaste kipub põõsastele kallale.

Panin nad nüüd kenasti ühele pildile:

taga - üks nimetu keskmise suurusega karusmari

vasakul - mustikas `Northblue`

paremal- sõstar `Lentjai`. Sarnased on ka `Bagira` ja `Varmas`.

Bagira

Kui eelmise sordi marjad on suured, siis selle omasid võib lausa kirssidega võrrelda. Kummalisel kombel on nad sealjuures veel ka üsna suupärased. Samuti hiline sort. Marjad saavad korraga valmis ja on korjatavad ka masinaga. Põõsas hakkab varakult kandma ja on saagikas.

Othelo

Eelmise sordi "kirssidele" ´Othelo´ vastu ei saa, aga ega temagi marjad väga väikesed ei ole. Nende puhul kasutatakse terminit "suurepoolsed". Marjad on üsna tugeva koorega (seega kannatavad hästi transportimist) ja vürtsika maitsega. Nad valmivad paljudest sortidest hiljem. Põõsas kasvab kõrgeks ja annab rohkelt saaki. Talved teda ei muserda, tõved naljalt ei murra. Marjad valmivad ühtlaselt.

Pamjati Vavilova

Valgevene sort. Keskmise valmimisajaga, üsna suurte (1,4 g) ja maitsvate marjadega sort. Põõsas keskmise kasvuga, püstine, hea haiguskindlusega. Sellelt põõsalt on üsna lustlik marju korjata - võtad mugava tooli, püüad mõnele laululinnule selgeks teha, et ta sulle mõnda kena viisijuppi siristaks ja süvened hulgaks ajaks korjamisse. Tooli pole tarvis tihti ümber paigutada, marju lihtsalt jätkub kauemaks.

`Pamjati Vavilova` marjad on ühtlase suurusega ja saavad korraga valmis.

Polar

Nimi viitab sellele, et sort on väga vähenõudlik ja külmataluv. Põõsas ei kasva ülemäära suureks, oksad ei lamandu. Saagikus on sordil suurepärane. Marjad on suurepoolsed, pisut piklikud. Nad saavad suhteliselt hilja valmis.

Titania

Rootsi sort 1980.a. Üsna hiline. Valmib ´Öjebyn´-ist nõksukese hiljem. Marjad suured ja läikivad. Tubli saagiga sort. Paraku kipuvad valminud marjad varisema. Viljakal mullal kasvab liiga kõrgeks. See on hea sort nätskema mullaga kohale. Talvekindel, jahukastet ja pahklesti ei lase kergesti endale ligi.

Varmas

Kodumaine sort. Varane. Vaid natuke hilisem, kui "Sejanets Golubki". Marjad väga magusad ja igatpidi head. Loetakse lausa dessertmarjaks. Nende keskmine kaal on 1,7g. Seega on tema marjad vaid tibake väiksemad ´Lentjai´omadest. Haiguskindlusele ja saagikusele ei tohiks olla etteheiteid. Põõsas keskmise kõrgusega, püstine. Külmakindel Eesti asi.

Zagadka

Venemaalt pärinev külmakindel ja haigustele hästi vastupunniv sort. Marjad on läikivad ja keskmise suurusega kuni suured (keskmine kaal 1,1 g). Nad on hea maitsega.
Põõsas on püstise kasvuga, oksad naljalt ei lamandu. Marjad saavad ühtlaselt valmis ja on ka masinaga korjatavad. Normaalsel aastal annab korraliku saagi. Kasvukoha suhtes ei ole liialt pirtsakas .

Zeljonaja dõmka




Venemaa algupäraga sort. Tal on väga suured marjad (keskmiselt lausa 1,9 g rasked), mis valmivad kenasti korraga. Viljad on pikkades kobarates. See hõlbustab nende korjamist. Marjad on väga maitsvad.
Põõsas on keskmise kasvuga, hakkab noorelt marju andma ja teeb seda edaspidigi üsna lahkel käel. 3 kg marju põõsa kohta ei käi talle üle jõu. Sort ei karda külma, suudab jahukaste endast eemal hoida, aga pahklestadele vastu seista ei suuda.



valge sõstar

Hele Marjad on kollakasvalged, suured. Nad paiknevad pikkades, tihedates kobarates. Nad sünnivad hästi nii süüa kui ka hoidistada. Tegemist on keskvalmiva sordiga.
Põõsas on keskmise suurusega ja saagikas. Hea Eesti asi!

Jüterbogi Valge

Leiti 1917.a. Saksamaal Jüterbogist. Marjad helekreemid, läikivad, viljaliha mahlakas, magushapu.
Põõsas keskmise suurusega, marjad valmivad juuli teisel poolel ja seisavad kaua varisemata põõsal. Saagikus keskmiselt 3,2 kg marju. Hea talvekindlusega.

Valged sõstrad on magusama ja mahedama maitsega, kui punased sõstrad.

Tegelikult ongi valged sõstrad albiinod punased sõstrad.

Suur Valge

Arvatavasti ammune Inglise sort. Marjad kollakasvalged, hapukasmagusad. Valmivad juuli teisel poolel ja kipuvad varisema.
Põõsas keskmine või suur, kasvukoha suhtes nõudlik. Saagikus 2 kg marju. Keskmise talvekindlusega.

Maasikas

Bounty

Maasikad üsna tumepunased, alul suured, hiljem keskmise suurusega. Väga maitsvad, hästi transporditavad. Hiline.
Puhmas jõuline. Tütartaimi annab keskmiselt. Edeneb paremini tummisemal mullal, liivasel pinnasel võib saak jääda kasinaks. Saagikas sort.

Festivalnaja

Maasikad kuni väga suured. Paraku keskpärase maitsega. Keskvalmiv. Maasikad punased, piklikkoonilised. Oli aastaid Eestis kõige kasvatatavam sort.
Puhmas tugeva kasvuga. Väga talvekindel ja saagikas. Kergel pinnasel võib jääda närbumistõppe. Sort kardab põuda, sobib nätskemale mullale.

Honeoye

Marjad suured, tumepunased, ühtlase suurusega. Hea maitsega, varavalmiv.
Puhmas keskmise kasvutugevusega, üsna talvekindel, tütartaimi annab rikkalikult. Suhteliselt vastupidav hahkhallitusele, vähem vastupidav jahukastele, närbumistõvele. On keskmise saagikusega sort.

Jonsok

Maasikad tumepunased, keskmise suurusega, väga hästi transporditavad. Kannatavad ka vihmasid. Maitse ei ole kõige magusem. Viljad valmivad ühtlaselt, viimased maasikad ei ole kribud, kui pinnas on korralikult väetatud. On varasepoolne.
Puhmas jõuline, väga talvekindel, annab palju tütartaimi. Sort on väga saagikas. Vastupidav hahkhallitusele, kuid vastuvõtlik närbumistõvele.

Polka Marju saab nautida juuli algusest alates. Viljad on säravpunased, väga maitsvad, suured ja üsna ühtlase valmivusega. Väga hea lauamari. Maasikad on magusad ja värske maitsega. Puhmas keskmise kasvutugevusega, tütartaimi annab rikkalikult. Sort on saagikas. Tegemist on ühe viimase aja populaarsema sordiga. Kuival ajal kasta hoolega, muidu jäävad maasikad väheldaseks..

Senga Sengana

Viljad tumepunased, viljaliha punane, mahlakas, magushapu. Esimesed maasikad on suured, hiljem keskmised. Puhmas keskmine. Suuresaagiline, suht hilja valmivate marjadega. Vana, aga ikka veel populaarne sort.
Talvekindel. Vastupidavus hahkhallitusele ja punapõletikule rahuldav, laikpõletikule puudulik. Hea kompotimari. Sort on saagikas aga vihmasel suvel vastuvõtlik hahkhallitusele. Talub põuda, nõus kasvama ka liivasel pinnasel.

Sonata

Laikoonilised maasikad on läikivad ja säravpunased. Nad on keskvalmivad, magusad ja mahlased. Marjade ühtlase suuruse poolest ületab `Sonata' paljusid teisi sorte. Väärastunud kujuga vilju esineb väga vähe. Sordi haiguskindlus on hea. Korjatud viljad taluvad hästi transportimist ja ei tumene seismisel. Maasikaid on lihtne korjata kuna viljavarred on pikad. Sort on pärit Hollandist (1998) ja loetakse hiljutiste sortide seas üheks parimaks.

Venta

Säravpunased maasikad on suured kuni väga suured. Varasepoolne, väga maitsev. Ei ole väga transpordikindlad.
Puhmas keskmise kasvuga, keskmise saagikusega. Talvekindel. Närbumistõbe ei pelga, aga nakatub kergesti hahkhallitusse. Mullastiku suhtes vähenõudlik, talub põuda, kasvab ka kergetel muldadel.

Zarja

Marjad ja viljaliha erepunased, mahlakas, hapukasmagus. Hea lauamari. Puhmas suur. Suuresaagiline, Varavalmiv. Korje viimased viljad väikesed.
Talvekindel. Vastupidavus laikpõletikule hea, hahkhallitusele rahuldav, punapõletikule rahuldav või puudulik. Marjad ei ole transpordikindlad.

Zefyr

Maasikad säravpunased, kiiljad. Viljaliha helepunane, mahlakas, hapukasmagusa maitsega. Suuresaagiline, varasepoolne.
Talvekindel. Vastupidavus laikpõletikule v.hea, hahkhallitusele hea, punapõletikule puudulik. Paarikümne aasta eest oli Põhjamaades väga populaarne sort.

Pildinäide hoopiski taasviljuvast ehk remontantmaasikast. Pildil on hästi näha taasviljuva maasikasordi omapära - paremal keskel leiame kimbu õisi, lõviosa marju ei ole veel valmis, kuid suuremad nendest on täiesti valmis (paraku pisut ebateravad). Ja niisugune olukord kestab kuni lumeni. Muudkui nopi ja naudi. Siinkohal ütlete, et mis jama ma ajan - pildil pole ju ühtegi punast marja! Aga kes ütles, et valminud maasikas peab tingimata punane olema! See sort (nime ma kahjuks ei tea) on aretatud lindude lollitamiseks. Linnud käivad iga päev vaatamas - kas on juba punaseid marju? Ei ole veel! Ja lendavadki tühja nokaga minema. Tegelikult on valged maasikad väga aromaatsed ja maitsvad.
Punaseid taasviljuvaid maasikasorte on laiemalt leida. Tuntum sort on ´Rügen´. Tütartaimi taasviljuvatel sortidel ei ole.



Vaarikas

Glen Ample

Algupäraselt šotlane. Väga suured viljad, varem pole ma nii suuri vaarikaid trehvanud nägema. Neid saad edukalt ka külmutada. Varrestik on tal üsna võimas ja tihe. See vaarikas peaks saama istutatud võimalikult soojale ja päikeselisele kasvukohale (Šotimaa kliima on ju ikkagi meie omast leebem). Sordi parimaks omaduseks on asjaolu, et tema vartel ei ole ogasid. Seega - paksude kinnaste soetamiseks pole vaja kulutusi teha.

´Glen Ample´

Helkal

Eesti sort. Vaarikad oranzhkollased, üsna suured ja väga maitsvad. Paraku ei sobi nad külmutamiseks.
Varred on üsna kõrged, annab hästi asendusvõsusid. Saak on pea igal aastal korralik. Lepib kasinate kasvuoludega.

´Helkal´on nagu hea sõber - ta ei valmista kunagi pettumust. Ükskõik, millal sa ta ligi astud, ikka leiad lehtede vahelt mõne mammu suhu pista ja maitse on neil suurepärane.

Herbert

Kanada sort, mille kõik näitajad on keskmised. Varred seisavad hästi püsti. Pinnase suhtes leplik. Talvekindlus täitsa hea.

Nagrada

Saagikas Vene sort. Kõik näitajad taaskord keskmised. Ainult marjad ei ole mitte punased, vaid tumepunased ja suured. Varred ei ole liialt ogalised.

´Nagrada´ selgelt piklikud viljad on vaadates väga isuäratavad, aga maitset oleks nagu antud väikse vilja jagu. Purakale viljale jääb seda selgelt väheks.

Norna

Norra sort. Vaarikad tumepunased ja kuni väga suured. Ei varise liiga kergesti. Keskvalmiv. On söögimari, annab teha sisse ja ka külmutada.
Kõrge kasvuga, saagikus hea, asendusvõrseid annab vähevõitu.

Novokitaivska

Ukraina sort. Viljad punased, keskmise suurusega, viljaliha mahlakas, hapukasmagus. Hea töötlemismari. Keskvalmiv. Viljad taluvad kenasti transportimist.
Varrestik kõrge, keskmiselt laiuv. Saagikas, hea talvekindlusega. Vastupidavus varrepõletikule, helelaiksusele hea. Asendusvõrseid annab keskmisel hulgal. Kasvuolude suhtes ei ole nõudlik. See sort sobib ka suurtootmise tarbeks..

Obilnaja

Venemaa hästi talvekindel ja saagikas sort. Keskvalmiv, keskmise suurusega kooniliste viljadega. Vaarikad sobivad panna nii lauale, kui ka teha moosi. Asendusvõsusid annab pigem vähe. Varred keskmise kõrgusega. Sort on haiguskindel.

Polka

Remontantsort, mis annab saaki samal aastal kasvanud vartel. Vaarikad on tumepunased ja väga maitsvad. Augusti teisel poolel saad esimesed vaarikad suhu pista. Taasviljuva sordina õitseb ja viljub kuni külmadeni. Vaarikad kannatavad ka transportimist. Viljade kaal on 4...5 g. Teisisõnu - vaarikad on väga suured, lausa gigantsed. Varrestik on suhteliselt madal. Ogasid on vähe. Tegemist on väga populaarse Poola sordiga. Paraku on hilisemad viljad üsna vesised ja maitsetud. Kasvuhoones kasvanud taimedelt saad palju maitsvamaid vilju.
Erinevalt teistest sortidest pead sellel sordil sügisel kõik varred maha lõikama.
Panime eelmisel suvel ühe ´Polka´ kasvuhoonesse. Sügisel me tema samasuviseid varsi maha ei lõiganud. Tänavu saime esimesed suured ja maitsvad viljad palju varem, kui väljas kasvavatelt tavalistelt vaarikatelt. Juulis võttis meie ´Polka´ puhkuse - valminud marjade hulk ja suurus vähenes, aga kogu aeg oli siiski midagi suhu pista, kui kasvuhoonesse asja oli. Tema uued võrsed on kasvanud kasvuhoone harjani (julge 3 m) ja on ülaltpoolt harunenud. Neid võiks lausa noorteks puudeks tituleerida. Õisi on "puudel" küllaga avanemas. Ootame vägevat sügisest saaki.

Istuta mõni ´Polka´ kasvuhoonesse. Nüüd saad tõeliselt maitsvaid vaarikaid veel hilisel sügiselgi.
Rubus ´Polka´
Kasvuhoone lae alt ´Polka´ noppimiseks peab toolile ronima.
´Polka´

Preussen

Vana Saksa sort. Vaarikad suured, punased, laimunajad. Viljad on mahlakad ja maitsvad. Keskvalmiv. Keskmise saagikusega.
Varrestik on väga kõrge. Asendusvõrseid annab vähe.

´Preussen´ sobib lastele sõrmkübaraks küll. Paraku saavad sõrmeotsad ruttu tühjaks ja tuleb uue noosi järgi upitada.

Tomo

 Eesti sort. Vaarikad tumepunased, ümarad, keskmise suurusega, sobivad kõigeks. Ei varise kergesti. Keskvalmiv.
Varrestik keskmise kõrgusega, asendusvõrseid annab rohkesti. Saagikas. Lepib ka kasina kasvukohaga.

´Tomo´ viljad ei hiilga ülima suurusega, aga nad ei ole vesised. Vastupidi- nad on üsna suupärased.

Suuruse järjekorras:
paremal - ´Glen Ample´;
vasakul - ´Polka´;
taga - ´Preussen´.

Maitse on neil minu meelest eeltoodud reale vastupidine ehk parim on ´Preussen´.

rubus