OKASPUUD

Tegemist on 2017.a. hooaja hinnakirjaga. Kõrguse lahtris täht T tähendab, et tegu on tüvele poogitud istikuga, mille puhul järgnev arv näitab pookekoha kõrgust.
Tühi hinnalahter osundab, et antud taime ei ole müügil.
Kui sul on oma okkaliste sõpradega probleeme, siis leiad ehk abi lehelt, millele jõuad, kui klikid siia.
Uuendatud 15.juulil 2017.

Taime nimetus eesti keeles.

Taime nimetus ladina keeles.

Istiku kõrgus,m.

Hind,
EUR

Taime lühikirjeldus. Kõrgus (H) ja läbimõõt (d) või laius (L) on antud taimele vanusega 10...(15) a.

Ebaküpress kalifornia

Chamaecyparis lawsoniana

.

.

Kaunilt sinaka (või kollase) tooniga, koonilise kujuga. Külmaõrn.H=erinev.

Ebaküpress Nutka

Chamaecyparis nootkatensis "Jubilee"
"Green Arrow"
"Gloria Polonika"
"Sparkling Arrow"
"Strict Weeper"

-
-
0,6
0,9
0,4
0,6

-
.-
.-
.-
.-
12.-

-
Väga "leinav" ja külmakindel ebaküpress. H=3; d=1,5m
Roheline võra moodustab kitsa samba. H=5 m; d=0,5 m.
"leinav" võra ja suured kreemid laigud. H=3...4m
Kreemvalgekirju okastikuga puu. Nagu post
Puu, nagu post, väga kitsa võraga H=5 m; d=0,3 m

Ebaküpress tömbiokkaline

Chamaecyparis obtusa
"Fernspray Gold"
"Gitte"
"Nana Gracilis"
"Aurora"

-
0,5
0,15
0,4
0,25

-
.-
9.-
.-
.-

-
Väga ilus kääbik, mis sarnaneb kuldsele väikesele sõnajalatutile. Talveaia taim.
Väga tilluke kera, okastik osaliselt kuldne. H=0,4 m.
Nässuline kääbik. Talvekate asjakohane
Eelmise kaksik, aga silmatorkavalt omapärase laimi värvusega.

Ebatsuuga harilik
Ebatsuuga sinihall

Psedotsuga menziesii
"Biela Lotha"
"Pannonia"
Psedotsuga menziesii var. glauca
"Pendula"

-
0,5
0,5
-
1,0.

-
-
-
-
-

-
väike, roheline okkamütsakas H=0,5m
väike, tihe, roheline okkamütsakas H=0,5m
-
Sinaka jumega rippoksaline "kuusk". Kitsam kui liik. H=m.Talub poolvarju.

elupuu "Brabant"

Thuja occidentalis"Brabant"

0,8...1,0
1,2...1,4
1,4...1,5

-
.-
.-

Tiheda ja kahara olemisega elupuud. Kasutatakse põhiliselt hekkide rajamiseks. H= 3...4 m; d= 1...1,2 m. Istikud on mullapalliga.

elupuu "Danica" ja "Tiny Tim"

Thuja occidentalis "Danica"
"Tiny Tim"

0,2
0,50

.-
.-

Väga aeglase kasvuga kerad. Lehvikjad oksad. H=0,6...1 m. Laius 1 m

elupuu "Globosa"

Thuja occidentalis "Globosa"

0,2
0,9

-
16.-

Ilusa ovaalse kujuga elupuu. Kannatab ka üsna niisket kasvukohta. H=3m.

elupuu "Little Gem"

Thuja occidentalis "Little Gem"

.

.-

Tihe ümarapoolne mütsakas põõsas. H=1,5m.

elupuu "Recurva Nana", "Teddy" ja "Dumosa"

Thuja occidentalis
"Recurva Nana"
"Dumosa"

-
0,4
erinev

-
.-
.-

Müügil "Dumosa" istikud. Kerajad, kuni lamekoonilised väikesed elupuud.
H=0,7; d=0,6

elupuu "Rheingold"

Thuja occidentalis
"Amber Glow"
"Golden Globe"
"Mirjam"
"Rheingold"
"Selena"

-
0,2
-
0,4
1,3
0,4

-
10.-
-
.-
.-
.-

Tugevasti kollased madalad elupuu sordid. Ei talu niisket kasvukohta.
Intensiivselt kollane kääbuskera.
-
Muutliku värvusega (suvel kollane, talvel pronksjas) väike kera
Päikese käes erkkollane madal koonus.
Laimiroheline kera.

elupuu
"Smaragd"

Thuja occidentalis "Smaragd"

-
1,4...1,5

-
.-

-
Erkroheline kooniline elupuu. Kõrgelt hinnatud. H= 3 m d=0,7m

elupuu "Wareana Lutescens"

Thuja occidentalis "Wareana Lutescens"

1,5

25.-

Ilus kooniline elupuu värviüleminekuga valkjas-kollakas-roheline. H=2,5; d=1,2 m

elupuu harilik "Golden Tuffet"

Thuja occidentalis "Golden Tuffet"

0,4..0,6
-

14.-
-

Omapäraste võrsetega ümar kääbik.
- .

elupuu hiigel-

Thuja plicata
"Whipcord"

-
T1,5

-
.-

-
Väga omapärane nöörjate võrsete tuust tüve otsas.

elupuu korea

Thuja koralensis

.

.-

Oksad alt hõbedased. Eelistab liivast mulda. Lõhnab meeldivalt. H=5 m.

elupuu püramiidsed rohelised sordid

Thuja occidentalis
"Holub"
"Spiralis Mini"
"Zmatlik"
"Filiformis"

-
0,3
0,4
0,3
-

-
.-
10.-
8.-
-

-
Tilluke sarviline bonsai. Väga omapärane. H=0,5 m.
Võrsed keerduvad puu ümber. Kääbik. H=1 m. L= 0,3 m.
Näsalise pinnaga sammas. Tumeroheline. H=1,5 m.
Laikooniline, niitjate võrsetega.

elupuu püramiidsed kollased sordid

Thuja occidentalis
"Lutea"
"Semperaurea"
"Krakus"
"Filip´s Magic Moment"

-
1,8
-
0,8
0,6

-
20.-
-
15.-
14.-

-
Laikooniline, võrsete tipud kollased. H=3; d=1m.
Sambakujuline, Võrsed kollaste otstega.
Tihekooniline, kollane elupuu. Talvel lillakaspruun.
Sarnaneb ´Smaragd´-ile, aga kollane.

elupuu valge- või kollasekirjud sordid

Thuja occ. "White Tip",
"Gold Pearl"
"Aureospicata"

-
0,3
-

.-
9.-
-

Kooniline elupuu valgeotsaliste võrsetega, mida tuleks pügada vormi.
Sammasjas, võrsete tipud kollased.
- .

Hiibapuu

Thujopsis dolabrata
"Variegata"

1,0...1,2
0,3

.-
.-

Eelistab niisket mulda. ½ vari. Võrsed laiad, kaetud rohel.soomustega.
Soomusjas rüü on valgekirju.

Hõlmikpuu

Ginkgo biloba
"Autumn Gold"
"Chotek"
"Korinek"
"Mariken"
"Troll"
"Tit"
"Californian Sunset"

0,0
0,3
0,3
0,7
0,2
0,2
0,3
0,5

-
25.-
25.-
.-
-
.-
25.-
.-

Suur heitlehine okaspuu
Sügisel lehed võikollased.
Lõhistunud lehtedega kääbik.
Üks külmakindlamatest hõlmikpuu kääbussortidest.
Kääbik väikeste, lokiliste lehtedega. H=0,6m
Kääbik, H=1 m.
Isane vorm. 10.aastaselt on 1,5 m kõrge.Sammasjas kääbik.
Haruldus. Rohelise ja kreemvalge triibulised lehed.

Jugapuu harilik

Taxus baccata

0,8
1,4

23.-
35.-

Tumeroheline suur põõsas. Talub hästi varju ja kujundamist.

Jugapuu hariliku püramiidsed sordid

Jugapuu keskmine

Taxus baccata
"Fastigiata Robusta"
"Semperaurea"
"David"
Taxus x media "Hicksii"

1,0
-
0,3
0,6...0,8

2,0
1,5

.-
-
.-
16.-
25.-
20.-

Laiuva kasvukujuga põõsad.
Kitsas tumeroheline sammas.
Kollane mütsakas, laius suurem, kui kõrgus.
Kollakas sammas. Päikesepõletusele üsna vastupidav.
Püstise kasvukujuga vastupidav jugapuu. H=2,5; d=1m.15 a-lt 2,5 m.
- .

Jugapuu vormid

Taxus sp.
T.bac."Amersfoort"
T.bac."Rushmoor"
T.bac."Summergold" .

 -
-
-
-

-
-
-
-

-
Pukspuu, aga mitte jugapuu! Ümarate okastega.
Vaasja kasvuga, lühiokkaline.
Erkkollane pinnakate.

Kadakas harilik
laiuvad sordid

Juniperus communis
"Goldschatz"
"Spotty Spreader"
"Repanda Variegata"

-
0,3
0,5
0,3

-
9.-
15.-
.-

-
Moodustab pinnasele tiheda kollase mütsaka.
Tihe, roheline vaip, milles on kreeme träpse.
Maadligi vaip kreemide laigukestega.

Kadakas harilik püramiidsed sordid

Juniperus com."Sentinel"
"Hibernica"
"Arnold"
"Suecica Aurea"
"Suecica"
"Gold Cone"
"Compressa"

-
1,4 
-
1,0
-
0,5
-

-
25.-
-
15.-
-
.-
.-

Kitsas sammas. H=1,5; d=0,2m. Kanadast
Ilus sammas H=2,5; d=0,5 m.
Kitsas, tihe sammas. H=1m; d=0,15m. Aret.Saksamaal
Kollase okastikuga sammas. H=2...3 m
Ilus sammas H=2,5m
Kollane sammas
Aeglase kasvuga, tihe ja sale sammas.

Kadakas hiina

Juniperus chinensis
"Stricta"
"Obelisk"
"Plumosa Aurea"
"Blue Alps"

-
-
0,8...1,0
-
0,8

-
-
14 .-
-
.-

-
Väga tihe, kooniline puu. H=2,5m.(max 4 m), laius 1 m (alt). Ilusa tooniga okastik.
Hallika tooniga sammasjas kadakas.
Erkkollane ümar põõsas. H=1m.
Sinkja ja hallika okkaga püstine kadakas..

Kadakas laiuv

Juniperus procumbens "Nana"

0
0,8...1,0
T 1,5
T 1,5×2

-
20.-
.-
.-


Jaapanist pärit väike iludus.H=0,3; d=1m
Tüvele poogitud soolopuu
Tüvele poogitud soolopuu kahe poogendiga, mis asuvad erinevatel kõrgustel.

Kadakas kalju- + sordid

Juniperus scopulorum , "Skyrocket"
"Wichita Blue"
"Blue Arrow"

-
-
-
1,0
1,2
1,5..2
2..2,5

-
-
.-
8.-
16.-
27.-
.-

Ilusa värviga ja sihvakad kadakad.
Hall sammas. H=4m; d=0,7m.
Sinihall sammas. H=2,5; d=0,6m
Sinakas sammas. H=2,5; d=0,5m

Kadakas kirju + sordid

Juniperus squamata
"Blue Carpet",
"Blue Star"
"Blue Swede"
"Floreant"
"Gold Tip"
"Meyeri"
"Holger"

-
T1,0..1,2
0,6
-
0,3
-
1,2
1,0

-
.-
.-
-
-
-
25.-
.-

Kirju kadaka enamasti siniseokkalised sordid..
Tüvele poogitud soolopuu..
Väike sinine mütsakas. H=0,5m; d=0,5m.
Sinaka okastikuga kadakas.
Nagu ´Blue Star´, aga kreemide laikudega.
Kollaste tippudega.
Püstiste okstega, sinkjas.
Võikollaste tippudega, sinihall. H=0,5; d=1,5m

Kadakas Pfitzeri + sordid

Juniperus × media
"Gold Star",
"Mint Julep",
"Old Gold",
"Gold Coast"
"Mordigan Aurea"
"Pfitzeriana Glauca"
"Blue and Gold"
"Golden Joy"

-
0,4..0,6
-
-
-
-
-
-
0,2...0,3

-
.-
.-
.-
.-
.-
-
-
.-

Jõulise kasvuga väga vähenõudlikud kadakad
Kollase jumega. H=1; d=2m. Kanadalane.
Erkroheline. H=1,2; d=2m. Kalifornialane.
Kollaka jumega. H=1,5; d=2m. Hollandlane
Üks ilusamatest Pfitserlastest H=0,8
Kuldse okastikuga
Sinise okastikuga
kreemide laikudega. H=1m; d=1m.
Kollane kohev mütsakas, aeglasekasvuline.

Kadakas roomav + sordid

Juniperus horisontalis
"Golden Carpet"

"Blue Chip"
"Lime Glow"
"Prince of Wales"
"Ice Blue"
"Andorra Compact"
"Glacier"
"Glauca"
"Gray Pearl"
"Wiltonii"

-
.0,6
T 1,5
-
0,3
0,2
T1,5
-
-
-
0,3
0,4

-
14.-
24.-
-
10.-
9.-
.-
--
.-
-
8.-
.-

erinevat värvi okastikuga ja kasvukujuga.
Kuldse okkaga.
Tüvele poogitud pronkskuldne leinapuu.
Sinise ja säbrulise okastikuga
Laimivärvi okastikuga.
Erkrohelise okastikuga, kiirekasvuline pinnakatja. Talvel lillakas.
Eriti sinise okastikuga rippoksaline puu.
Pronksjas talvevärv.
Siniseokkaline roomav Kaljumägilane.
Sinise okastikuga roomav kadakas
Vaasjas, hallikas sinine.
Sinine, säbruline pinnakate..

Kadakas sabiina + sordid

Juniperus sabina
"Rockery Gem"

1,5
0,7

19.-
17.-

Laiuvad. Taluvad põuda ja lahjat maad. Päike
"Mitmekorruselise" oksastikuga pinnakatja.

Kadakas sabiina valgekirju

Juniperus sabina "Variegata"

 .

.-

Laiub. Okastikul valged laigukesed.

Kadakas Sargenti

Juniperus sargentii

0,4

.-

Okastik sinakas.

Kadakas virgiinia + sordid

Juniperus virginiana
"Grey Owl"

-
-

.-
-

Ilusa värviga, jõulise kasvuga kadakad.
Halli okastikuga.

Kuusk kahevärviline

Picea bicolor ´Prostrata´

0,4

.-

Hallikassiniste okastega "pannkook".

Kuusk Breweri

Picea breweriana

-

.-

Rippuvate teiseste okstega kuusk. Üks ilusamaid üldse, aga pisut õrn H=3m; d=1,2m.

Kuusk Engelmanni Picea engelmannii ´Tiny Squaw´
T0,7
.-
Tihe, ümar, sinkja okkaga kääbikharuldus.

Kuusk harilik ja tema sordid

Picea abies "Amethyst"
"Acrocona"
"Barryi"
"Blue Tron"
"Luua",
"Cupressina",
"Cranstoni",
"Ehrengold"
"Gold Drift"
"Inversa",
"Emsland"
"Golf"
"Mariae-Orffiae"
"Mauthneralm"
"Minuta",
"Mordigan Aurea"
"Nidiformis"
"Sonnenberg"
"Tabuliformis"
"Will´s Zwerg"
"Tompa"

"Reisengebirge"
"Remontii"
"Roth"
"Rydal"
"Pusch"
"Putzii 2"

"Waldbrunn"

-
0,5
0,4
0,4
0,8...1,0
0,7
2,0
0,8
0,4
1,0
0,7
T0,7
T0,3
-
-
1,8
0,2
T0,4
-
0,3
0,8
0,3
1,3
0,8
-
0,3

0,3
-
T0,6..1,0
-

-
20.-
.-
25.-
18.-
38.-
55.-
23.-
25.-
.-
25.-
.-
45.-
-
-
28.-
15.-
18.-
-
.-
23.-
12.-
.-
32.-
-
.-
.-
.-
-
.-

-
Laikooniline tihe võra. Võrsete tippudes on käbid.
Laikooniline ja väga tiheda võraga.
Väike, tihe, sinakas kera
Ilus kooniline kuusk.H=5m; d=0,8m
Sammasja kasvuga kuusk.
Rulljate okstega, nn. "tiigrisaba".
Väike mütsakas. Noored võrsed kollased.
Leinakuusk, aga kollaste võrsetega..
Leinakuusk.
Tihe kooniline väike kuusk.
Jäikade okstega sarviline kera.
Väga tihe kera või koonus.
väga tihe, jäikade võrsetega, sinakas kera.
Väga tihe ja tilluke kera.
Harilik kuusk, kelle nooremad okkad on kollased.
Lohuga mütsakas ehk pesajas kuusk.
Üks tihe kääbik tüvele poogituna.
Laudjas kuusk. H=0,6m; d=1,5m.
Noored kasvud kreemkollased. H=3,5; d=1,5
Madal, tume nässu.

-
Kääbus, tihe, lühikese, tumeda okastikuga.
Väike kerajas kuuseke.
Noored võrsed punased. Poolkääbus. H=1m
Laikooniline kääbik. Iga võrse otsas on punane käbititt.
Tihe hallsinkjas kera
-
Paks pannkook, mille okkad on sinkjad. H=0,7m .

Kuusk hõbe

Picea pungens f. glauca
"Donna´s Rainbow"
"Glauca Globosa"
"Glauca Pendula"
"Glauca Prostrata"
"Hoopsii"
"Omega"
"Oldenburg"
"Fat Albert"
"Iseli Foxtail"
"Iseli Fastigiata"
"Baby Blue Eyes"
"Bialobok"
"Blaukissen"
"Hoto"
"Hermann Naue"
"Pali"
"St. Mary Broom"
"The Blues"
"Yvette"

1,5...1,7
-
0,8
-
0,2
1,0
0,5
-
1,5
1,0...1,2
0,2
1,0
0,2
-
0,4
0,3
T0,8..1,0
0,15
0,2
-

.-
-
25.-
.-
.-
20.-
20.-
.-
50.-
.-
.-
28.-
18.-
.-
.-
18.-
19.-
.-
18.-
-

Seemik. Kasvud mitte nii sinakad kui poogitud sordipuudel.
Ilusa koonilise kujuga, tihe, sinine, kääbik.
Mitmekihiline, sinine ketas.
Leinahõbekuusk
Siniseokkaline pinnakattekuusk.
Üks ilusamaid hõbekuuski.
Ilusa okkavärviga hõbekuusk
Klassikaline hõbekuusk
Hõbekuusk, kes hakkab varakult õiget kuju moodustama.
Okkad lühenevad võrse tipu pool.
Sammasjas hõbekuusk.
Ilusa tiheda kujuga, sinine hõbekuusk. Väga sobiv jõulupuuks.
Eriline hõbekuusk, kelle noored võrsed on valkjad. H=2m
Ilusa värvusega mütsakas
Hallikate okastega hõbekuusk.
Võraokste tippudes on käbid
Tihe, sinine kääbuskera. Kiviktaimla solist.
Kääbik. Sinakas(teras)hall mütsakas. Väga kuulus sort.
Rippoksaline sort, millest saad omale vormida sinise aiabonsai
Lamedaks vajutatud, tillukeste, siniste okastega kääbik.

Kuusk ida- Picea orientalis ´Golden
Start´
´Prof Langner´
0,6
-
T0,6
16.-

.-
Uued võrsed kollased, vananedes muutuvad roheliseks. Soe kasvukoht. Okkad lühikesed ja tumedad.
Tüvele poogitud väga tihe ja ühtlane kera. Okkad väga lühikesed.

Kuusk kanada koonilise kasvukujuga sordid

Picea glauca "Conica"
"Caerulea"
"Laurin"
"Daisy´s White"
"Sander´s Blue"
"Sander´s Fastigiata´
"Rainbow´s End"
"Vanilla Ice"
"Zuckerhut"

0,6
0,5
0,6
-
0,5...0,6
0,3
0,8
0,3
-

17.-
20.-
.-
-
.-
10.-
20.-
10.-
-

Täiuslikult koonilised kuused. Aeglase kasvuga. 10 a-selt H=1...1,5 m.
Aeglasekasvuline jõulukuusk. Väga omapärase lühikese ja hallsinise okastikuga.
Tihe, lühikeste okastega, sale, kooniline kääbus.
Uued kasvud valkjaskollased.
Siniseokkaline.
Sale, sinkjas ja tihe koonus. Kasvab 3...4 cm aastas.
Uued kasvud kreemkollased.
Uued kasvud kreemvalged. Salekooniline kasvukuju.
Kääbuskasvuline, nagu "Laurin", aga pehmem

Kuusk kanada ümarad sordid

Picea glauca "H.B."
"Alberta Globe"
"Berggarten"
"Blue Planet"
"Burning Well"
"Little Globe"
"Palećek"
"Eagle Rock"

T 0,8
0,2
0,2
0,1
T0,5
T0,5
T0,8
0,4

30.-
.-
10.-
7.-
.-
.-
30.-
.-

Täiuslikult ümarad kääbikud
Pisut laiakslitsutud, tihe, roheline kera
Tihe kääbuskera.
Tihe, hõbesinkja okastikuga miniatuurne kera.
Väike, sinkja okkaga, tihe kera. Tüvele poogitud.
Väike tüvele poogitud kerake.
Tüvele poogitud supertihe kerake.
Sinakasrohelise okastikuga mütsakas. Kasvab ca 4 cm aastas.

Kuusk likiangi Picea likiangensis
´Mittenwald´
-
0,2
-
.-
-
Tihe hallikassinise okkaga kera. Okkad hoiavad võrse ligi.

Kuusk must ja tema sordid

Picea mariana
"Nana"
"Aurea"

-
0,2
1,5

-

.-

Õrnade okastega klassikaline kuusk. H=4 m.d=1,5
Ümar ja ilus kääbik
Kollase jumega, lühiokkaline kuusk. Väga omapärane.

Kuusk torkav ja tema sordid

Picea pungens
"Polita”
“Maigold"

1,0
0,4
0,6

.-
.-
16.-

Oksad ja okkad jäigad, torkavad. Päike. H=5...6m; d=2m

Regulaarne võra, horisontaalsed oksad. Uued võrsed laimikollased. H=2m

Kuusk serbia ja tema sordid

Picea omorika
"Aurea"
"Günter"
"Hradec Kralove"
"Frohnleiten"
"Minima"
"Miriam"
"Nana"
"Pendula Bruns"
"Peve Tijn"

"Pimoko"
"Pendula Kuck"
"Kamentz"
"Valenta"
"Wodan"
"Zuckerhut"

3,0
0,7...1,0
T0,7
0,5
0,5
-
T0,8
1,0
-
-
T0,5
T0,7
-
T1,0
T0,5
0,5
0,7...1,0

.-
18.-
18.-
19.-
25.-
-
.-
45.-
.-
.-
.-
25.-
-
30.-
18.-
19.-
25.-

Pikk ja sale kuusk t.roheliste, alt hõbejate okastega. H=5...6m; d=1,2m
Kuldse helgiga, mitmeladvaline, kõrge, põõsasjas puu.
Väike kera. Okkad pealt sinkjad, alt heledad.
Hõbedase helgiga kerajas kääbik.
Ilus, tihe kuusk, okkad alt valkjad.
Tiheda pinnaga väike kera. Kuldsed pungad.
Eelmise sordi kaksikõde.
Väike kooniline kuuseke. H=1,5; d=1m.
Lainavorm
Väga omapärase kollase värvigammaga kera.
Kõrgemale poogitud.
Sinakas, kerajas kääbik. H=0,8m
Väga kitsas sinakas sammas. Väikese aia soolopuu.
Tihe ja lai koonus. Hõbedased okaste alaküljed. H=0,4 m
Tüvele poogitud kahevärviline kera.
Tumerohelistel okastel on heledamad alaküljed. Kooniline, aga omanäoline kuuseke.
Ilusa võraga kuusk. Suurepärane jõulupuu. H=2m.

Kuusk sitka

Picea sitchensis
"Midget"
"Foxtail"
"Peve Wiesje"
"Renken"
"Silberzwerg"

-
-
1,0
0,2
0,8
0,7

-
.-
30.-
.-
30.-
30.-

-
Tilgakujulise, tiheda, sinaka võraga jõulupuu.
Ilusa okkavärviga, võrsete tippude poole lühenevate okastega kuusk.
Tihe hõbejassinine kera. H=0,3 m. Sobib kiviktaimlasse.
Aeglasekasvuline, tiheda võraga kuusk.
Väike sinkjashõbedane kera.

Lehis euroopa






Lehis jaapani

Larix decidua "Fastigiata"
"Pendula"
"Puli"
"Krejći"
"Almrauschlütte"

"Horstman Recurved
"Corley"
Larix kaempferi
"Cupido"
"Deborax Waxmann"
"Dartpol"
"Grey Pearl"
"Diana"
"Stiff Weeper"

0,6
T 1,6
T 1,6
T0,5
T0,8
1,6
T 0,8
-
0,3
T0,7
T0,5
T0,7
T0,7
T 1,6...1,8

-
-
.-
.-
.-
-
.-
.
.-
.-
.-
.-
.-
.-

Kuna lehised lasevad talveks okkad maha, siis pole nendega muresid. Väga vähenõudlikud. Erinevad sordid on väga eriilmelised
Traditsiooniline rippoksaline sort.
Omapäraselt "sarviline" sort. Okkad koondunud pallikestesse.
-
Vinkadi-vonkadi okstega sort.
Hallikad, pehme olemisega võrsed.
Ka jaapani lehis poetab talveks okkad maha. Ei talu põuda ja kuiva pinnast.
Pikkade sinkjashallide okastega kera. Kiviktaimla iludus.
Võrsed hoiavad ülespidi. Sügisel okkad intensiivselt kuldkollased.
Võrsed hoiavad ülespidi.
Võra moodustab sassis mütsaka. Ilus vesihall värvus.
Võrsed suunduvad vinkadi-vonkadi igas suunas. Aiaskulptuur.
Oranž
ika koorega võrsed ripuvad pikalt alla.

Lõhnaseeder kalifornia

Calocedrus decurrens ´Aureovariegata´

-
0,9

.-

Kutsutakse ka vesiseedriks. Jahedatest mäestikest.
Kollasega kirjatud kooniline okaspuu.

Metasekvoia

Metasequoia glyptostroboides
´Miss Grace´
´Blue-Ish´

-
-
-
1,2

-
-
.-
.-

Kiirelt edenev kooniline kastmislembene okaspuu, mis laseb talveks okkad maha. Väga graatsiline
Äärmiselt elegantne rippoksaline soolopuu.
Sinkja jumega okastega soolopuu.

Mägiebaküpress

Chamaecyparis pisifera "Squarrosa"
"Boulevard"

-
-
-

-
-
.-

Hallika tooniga , õrna okastikuga. ½ vari.
-
H=1,5 m; d=0,9m

Mägiebaküpress

Chamaecyparis pisifera
"Filifera Nana"
"Filifera Aurea"
"Golden Mop"
"Sungold"

-
0,3
0,2
0,25
0,4

-
.-
-
-
.-

-
Roheliste niitjate võrsetega mütsakas.
Kollaste niitjate võrsetega noorusvorm
Eelmisest väiksem ja kollasem
Väga talvekindel. Eelmistega sarnane.

Mägiebaküpress

Chamaecyparis pisifera "Plumosa Aurea"

.

.-

Lai, koonilise kujuga, välimised võrsed kuldkollased. 

Mägiebaküpress

Chamaecyparis pisifera "Plumosa"
"Plumosa Compressa"
"White Beauty"
"Tsukomo"

-
-
-
1,0..1,5
-

-
-
-
.-
-

-
Lai-koonilise kujuga. ½ vari
Samblaroheline mügarlik kääbik.
Okastik valgete laikudega.
Jaapanist pärinev tihe väike kera.

Mägimänd
lookjas mägimänd
kääbusmägimänd
Mägimänni sordid

Pinus mugo
var. mughus
Pinus mugo "Minimops"
Pinus mugo "Mops"
"Andrzej"
"Jacobsen"
"Lemon"
"Viki"
"Michelle"
"Golden Glow"
"Winter Gold"
"Hallada"
"Kissen"
"Picobello"
"Sherwood Compact"
"Sunshine"
"Buffinek Broom"
"Tlamicka"
"Ophir"
"Zundert"

-
0,7
T0,6

1,0
0,2
0,2
0,2
T0,6
-
0,4
0,2
T0,8
0,6
0,2
0,2
0,2
T0,3
0,3...0,5
0,2
0,4

.-
10.-
18.-
20.-
19.-
15.-
.-
.-
-
18.-
15.-
20.-
15.-
14.-
16.-
15.-
30.-
25.-
.-
20.-

Laiuv. Päike. .
Madalamakasvuline, hästi laiuv
Madalamakasvuline kui har.mägimänd
Juba asjalik istik, mis paistab aias silma.
Sammasja kasvuga männike.
Väike kääbik, kasvab aiabonsaiks.
Talviti on okkad kollased
Kompaktne kääbik
Miniatuur (nagu muru). Okkad erineva pikkusega.
Okkad talvel intensiivselt kollased. Madal ja laiuv d=1m.
Okkad kollased
Väike kääbik
Kääbik, lühikese okkaga
Väike, roheline kera. H=50cm
Kuulus ilusa välimusega sort. Tihe kera H=1m.
Unikaalne mägimänd, kelle okastel on kollased vöödid
Väike ja tihe kääbik poogitud kõrgemale tüvele
Rariteetne sort, mille okkad on grupiti (laiguti) kollased
Aeglasekasvuline mägimänd, kelle okkad värvuvad talvel kollaseks
Samuti kollaste okastega mägimänd.

Mägimänni puukujuliseks kujundatud istik

Pinus mugo

erinev

erinev

Mänd, mis jääb väikeseks puuks, kui teda regulaarselt igal aastal lõigatakse

Mikrobioota

Microbiota decussata

.

.-

Laiuv varjutaluv põõsas. H=0,6m, L=2 m.

Mänd hall

Pinus banksiana
"West Hawk Lake"
"Banska Štiavnica"

-
-
T0,8

-
-
.-

-
Lühikeste okastega laiuv kääbik H=20 cm L=50 cm
Tumedate, pisut keerdus okastega tihe kääbik

Mänd harilik

Pinus sylvestris
"Dobra Woda"
"Fastigiata"
"Gold Coin"
"Viridis Compacta"
"Moseri"
"Sentinel"
"Spaan´s Slow Column"
"Watereri"

-
T0,7
0
0,8
0,7
0
0,2
0,4
1,0

.-
30.-
-
.-
25.-
-
15.-
.-
-

.
Väga omapärane, horisontaalse võraga, lühikeste okastega pisike puu.
Sinkja okkaga, sammasjas puu

Üleni erkkollane mänd.
Pika okkaga kooniline kuhi. Rohuroheline. Keskmise kasvukiirusega.
Kooniline kääbik. Pikad okkad. Talvel kollased H=1m.
Tihe, sinakate okastega sammas.
Jäik, kitsas, sinakas sammas. Lumi ei vajuta laiali..
30 a on 2 m läbimõõduga tihe kera. Sinkjas.

Mänd jaapani

P. parviflora"Goldilock´s"
"Fukai”
"Ogon-janome"
"Myo jo"
“Negishi"

0,2
0,5
0,2
0,2
0,7
0,2

18.-
.-
25.-
18.-
.-
.-

Ilus, kuldne aiaskulptuur. Kasvab 10 cm aastas.
Kollasekirjute okastega aiabonsai. Kasvab aeglaselt.
Kontrastselt kollasetriibuliste okastega iludus. Kasvab aastas 15...20 cm.
Omapäraste lühikeste okastega aiabonsai. Võrsete tipud kollakad.
Sinise jumega aiabonsai.

Mänd Jeffrey

Pinus jeffreyi "Joppi"
"Paula"

0,3
0,3

.-
.-

20ne cm pikkuste sinakate okastega koonusjas kääbik.
Samuti pikaokkaline kääbik. Sortide talvekindlus on katmatuna kaheldav
.

Mänd keerd-

Pinus contorta "Krnak"
"Sonora Pass"

0,3
0,2

.-
18.-

H.roheliste, keerdus okastega kerajas kääbik.
Tumedate okastega kääbik.

Mänd kollane

Pinus ponderosa "Agnieszka"
"Pendula Compacta"

-
0,3
0,7

-
.-
.-

-
18. cm pikkuste okastega suurem puu. Okastel kollane põikitriip.
Pikkade okastega leinapuu. Haruldus.

Mänd makedoonia

Pinus peuce "Arnold Dwarf"

-

-

Tiheda okkastikuga kooniline kääbik. Aastakasv 2 cm.

Mänd must

Pinus nigra "Brepo"
"Goldfinger"
"Zimmer"
"Helga"
"Hornibrookiana"
"Caprice"

.
0,8...1,0
0,6
0,9
1,0..1,2
0,4

-
20.-
25.-
35.-
.-
15.-

Ümar, pika okkaga kera. 10 a on 1 m diam.
Püstise kasvuga puu. Noorte võrsete okkad on kollased, hiljem rohelised.
Tihe, tumeroheline sammas.
Püstiste, jäikade okstega, laiuv kääbus. Looduslik bonsai. H=1m.
Tihe, matsakas kera. H=1,25; d=1,6m
Pikkade okastega, tumeroheline sammas. Keskmise kasvukiirusega.

Mänd painduv

Pinus flexilis
"Vanderwolf´s Pyramid"

-
0,8

-
.-

-
Tilgakujulise sinaka võraga puu, nagu heinakuhi. Okkad pikad.

Mänd Shwerini

P.schwerinii “Wiethorst”

0,3

20.-

Pikkade, tihedate, sinkjate okastega laikooniline kaunitar.

Mänd valge

Pinus strobus "Wendy"
"Torulosa"
"Golden Candels"
"Sea Urchin"
"Tiny Curls"

0,5
0,6
0,3
T0,7
0,3

20.-
.-
18.-
20.-
.-

Kooniline puu. Vanad okkad pikad ja sinakad, noored lühikesed ja kollased
Koonilise kasvukujuga keerdus okastega mänd.
Õrna okastikuga kooniline kääbik. Noored okkad kollased.
Ilusa värviga armas kääbik.
Keerdus okastega tilluke iludus.

Mänd valgekooreline

Pinus leucodermis
"Dolce Dorme"
"Compact Gem"

-
-
0,2

-
.-
18.-

-
Pikkade okastega, kooniline, tihe mänd. H=2,5 m
Laikooniline, aeglasekasvuline, hoiab hästi oma koonilist kuju.

Mänd konks-

Pinus uncinata
"Grüne Welle"
"Borkowice"
"Hnizdo"
"Michal"
"Kamila"
"Suzy"

-
0,2
0,4
0,5
T0,5...0,7
T0,8
-

-
15.-
.-
-
30.-
.-
.-

-
Kääbikust tihe kera.
Väike, heleroheliste okastega, tihe kera.
Ümar kera.
Tihe, okkaline kera tüvele (0,7 m) poogituna
Väike, tihe kera. Kasvab mõne cm-i aastas.
Rariteetne sort. Väike kera.

Nulg euroopa

Abies alba
"Compacta"
"Fastigiata"

-
0,8
0,4

-
19.-
16.-

Läikivroheliste okastega. Suur, varjutaluv "kuusk".
Alul mütsakas, Hiljem tihe, laikooniline puu. 20 aastaselt ca 2 m kõrge.
Lühikeste, tumeroheliste okastega väheldane, kitsaskooniline sammas.

Nulg hall

Abies concolor
"Archer´s Dwarf"
"Argentea"
"Blue Sapphire"
"Compacta"
"Wintergold"

-
0,6
0,4
-
0,7
0,6

-
19.-
15.-
.-
18.-
18.-

Hallsiniste okastega.
Hallide pikkade okastega kääbik.
Väga dekoratiivne, väga sinkjas. H=3...5 m.
Erilise, sinakashalli okkavärviga tilluke kääbik.
Alul mütsakas, Hiljem ilus sinine tihe "kuusk". 20 aastaselt ca 2 m-ne
Kooniline, sinakas "kuusk", mille okkad on talvel kollakad. H=2 m.

Nulg jaapani

Abies veitchii
"H.B. Heddergott"
"Rumburk"

-
0,3
0,2

-
16.-
13.-

Okkad pealt sügavrohelised, alt hallid. Varjutaluv. Ilusad püstised käbid.
Vähelevinud kääbik. Kasvab kooniliseks jõulupuuks. Okkad alt heledad.
Rohelised okkad alt heledad. Väga väike kääbik.

Nulg kaukaasia

Abies nordmanniana "Golden Spreader"

-
0,3

-
.-

-
Kollaseokkaline kääbik, millest aegamööda kujuneb miniatuurne "kuusk". H=1m.

Nulg korea

Abies koreana

0,5

10.-

Ilus hall/roheline ja dekoratiivne nulg.

Nulg korea

Abies koreana
"Gait"

"Brevifolia"

"Frosty"
"Golden Beskid"
"Icebreaker"
"Kristalkugel"
"Pancake"
"Blauer Eskimo"
"Silberlocke"
"Silberkugel"
"Silberpearl"
"Schneestern"
“Silber Show”
"Tundra"
"Oberon"
"Nana"
"Bonsai Blue"
"Blue Emperor"
"Blue Magic"
"Kohout´s Hexe"
"Luminetta”
“Magic Carpet"

-
0,2
0,2
0,2
0,4
T0,7
T 0,6
1,0
T0,2...0,4
0,5..0,7
T0,6
T 0,2
0,7
0,7
T 0,8..1,0
0,2
0
1,0
0,4
0,6
T0,4
0,5
0,8

.-
16.-
16.-
16.-
16.-
30.
-
.-
25.-
16.-
.-
16.-
16.-
28.-
.-
.-
16.-
-
.-
.-
.-
25.-
.-
.-

Aeglasekasvuline "kuusk", sobib jõulupuuks.
Kooniline väike "kuusk", mis kattub uskumatu hulga käbidega.
Tumedad, lamedad, lühikesed okkad. Ebamäärane mütsakas kiviktaimlasse.
Kuuse moodi koonilise kujuga sort. Okkad keerdus, alt valged. H=2m.
Kuuse moodi kooniline. Okkad talvel kollased. H=1,5 m.
Rullis okastega koonus. Üleni näib valgena. Aastakasv 2,5 cm.
Tüvele poogitud kerajas sort.
Laiuv kääbik, okkad alt valkjad. Tüvele poogitud
Väga tihe hall kera, tüvele poogitud.
Väga ilusate hõbedaste, keerdus okastega poolkääbussort.
Väga tihe kääbuskera.
Tüvele poogitud hallikas tihe kera
Keerdus okastega mütsakas. Kasvab 5 cm aastas.
Hõbedane väike “kuusk”.
Tüvele poogitud nutsakas.
Lühikeste okastega, tilluke, tumeroheline kääbik.
Eelmisega sarnane.
Väike, sinine kera
Väike hallrohekas "kuusk"
H=2m
Väike sinkjas puu.
Tilluke roheline mütsakas tüve otsas.
Kollaseokkaline "kuusk". H=2m
Väikesed okkad on alt hõbedased.

Nulg mägi-

Abies lasiocarpa
"Argentea"
"Compacta"
"Logan Pass"

.
0,7
0,6...0,8
-

-
18.-
.-
-

Mäginulg on kiirekasvuline ja dekoratiivne liik. T.roheline.
Nagu "hõbekuusk"
Nagu madal ja tihe "hõbekuusk". Väga ilus. H=2m.
Kääbikust sinakas mütsakas. Laius pisut suurem, kui kõrgus.

Nulg palsami-

Abies balsamea "Nana"
"Little Caleigh"
"Piccolo"

0,8
-
0,6.

.-
-
.-

Väike tumedaokkaline kääbik.
Kerajas kääbik.
Eelmise kaksikvend. Okkad pisut keerdus.

Seedermänd alpi-


Seedermänd korea



Seedermänd kääbus -

Pinus cembra
"Aurea"
"Glauca Compacta"
Pinus koraiensis
"Jack Corbit"
"Moriss Blue"
"Dragon Eye"
Pinus pumila
"Barmstedt"

2,5
0,3
0,3
0,4
0,3
0,3
0,3
-
0,3

95.-
.-
18.-
.-
.-
.-
20.-
.-

Okastel hall triip.. Talub varju. Rammus muld. H=2,5; d=0,8m. Väga ilus puu.
Kooniline puu, väga aeglase kasvuga. Okaste tipud kollased H=1 m.
Sinkja okkaga ümarkooniline iludus.
Ilus, pikkade okastega, kooniline, suur puu.
Heleda triibuga, pikad, sinakad okkad. Kooniline. Okaste kinnitus kollane. H=6 m
Pikad, heleda triibuga, sinakad okkad. Kooniline. H=3...4 m.
Sinakad okkad kollase triibuga talvel. Kooniline.

Sinakad, pikad okkad hoiavad rippu. Koonuseline puu. Aeglasekasvuline.

Seedermänd siberi

Pinus cembra var sibirica

.

.-

Kõrgekasvuline puu söödavate seemnetega.

Sirmokas

Sciadopitys verticillata
"Grüne Kugel"
"Meki"
"Papagei"

0,3
-
-
-

.-
.-
-
-

Relikt taimemaailmas. Perekonna ainuesindaja.
Tihe koonus.
Väga madal mütsakas.
Tumerohelise okkaga kääbik .

Sooküpress harilik

Taxodium distichum "Pevé Minaret"

0,5

.-

Võib kasvada "jalad vees". Sammas. Erkrohelised sulgjalt paiknevad okkad(lehed) värvuvad sügisel, enne mahapudenemist, piimaga kohvi pruuniks.

Tsuuga kanada

Tsuga canadensis "Nana"
"Jeddeloh"
"Pendula"
"Eisberg"
"Cole´s Prostrata"
"Gentsch White"

-
-
-
-
0,2..0,3
0,25

-
-
-
-
.-
.-

Vahva kääbik.
Eelmisega sarnane. H=0,7; d=1m.
Sammas, mille oksad on alaspidi ja hoiavad tüve ligi.
Põõsasjas kääbik. Noored võrsed valkjate okastega.
Väga madal ja laiuv, tillukeste okastega.
Kerajas põõsas, kelle võrsete tippudes on noorte okaste valged tupsud.