Viinamarjad

Karusmari Maasikas Sõstar Vaarikas.
(valimiseks kliki)
Jõhvikas Mustikas, Söödav kuslapuu (valimiseks kliki)
Marjapõõsaste hinnakiri (valmiseks kliki)

Heledad...

...ja tumedad- ühtviisi maitsvad mõlemad.
Pildistatud Elva lähedal. Viinapuud kasvavad elumaja edelasse suunatud seina ääres.

Sort "Zilga" lepib üpris karmide oludega.


Viinapuud olid ühed esimestest taimedest, kelle inimesed ära "kodustasid". Nende kasutamist on täheldatud juba kiviajal. Viinamarjad aitavad parandada vereloomet. Eriti muskaatsortidel on head fütontsiidsed omadused, nad suudavad pärssida näiteks kooleratekitajate tegevust. Viinamarjadest saab abi bronhiidi, tuberkuloosi, kehvveresuse, astma, unetuse, maomahla kõrgenenud happesuse korral. Rosinad peaksid kuuluma nende inimeste menüüsse, kellel tuleb taluda suuri füüsilisi koormusi. Nad aitavad intensiivistada ka mõttetegevust. Värskeid viinapuulehti võib kasutada nagu teelehtigi - haavale pannes vaigistavad nad verejooksu. Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini.
Viinapuud on soojalembesed taimed, aga pidevalt tehakse intensiivseid pingutusi, et aretada järjest külmakindlamaid ning suvel väiksema soojushulgaga hakkama saavaid sorte. Nii on Eesti aiapidajatelgi võimalus üritada saaki saada isiklikelt viinapuudelt. Järjekindlaks viinapuude propageerijaks on olnud Hr. Jaan Kivistik Räpinast. Täpsemaid näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks võite leida mitmetest tema poolt kirjutatud artiklitest ja raamatutest. Alljärgnevalt vaid mõned refereeringud alustuse tarvis.
Sordiaretuseks on kasutatud mitmeid viinapuuliike: euroopa viinapuu (Vitis vinifera ssp. sativa) - soojalembene, marjad maitsvad, vajab väga pehmet talve; põhja-viinapuu (V. labruska) - sültjad, iseäraliku maitsega marjad, suhteliselt külmataluv, pärineb USA kirdeosast ja Kanada kaguosast; kallas-viinapuu (V. riparia) - on väga külmakindel, saab hakkama lühikese kasvuperioodiga, vastupidav haigustele, marjad väikesed, hapud, parkaineterikkad; amuuri viinapuu (V. amurensis) - talub kuni -40 C, juured kuni - 15 C. Marjad enamasti hapud.
Eestis levinumad sordid kannatavad külma ligikaudu järgmiselt: vanad oksad kuni - 22 C, 1 aastased oksad kuni - 16 C, juured - 5...-6 C. Õnnestunud õitsemine (viljumine) toimub siis, kui õhusooja on + 15...+20 C.
Kasvukoht peab olema võimalikult päikseline ja tuulte eest kaitstud. Sobib hoonete lõuna (ka kagu ja edela) poole vaatava seina äär. Istutatakse vaid 20 cm kaugusele seinast. (Räästavesi ei tohi peale tilkuda!). Muld peab olema viljakas, kohev. Ei tohi olla nätske või soine. Heaks viinapuude kasvatamise kohaks on kütteta kasvuhoone. Kui teie kunagi ehitatud kasvuhoone seisab pooltühjana, siis paremat ja meeleolukamat asenduskultuuri tomatitele ja kurkidele, kui viinapuud, ei oska küll soovitada. Viinapuude vahekauguseks jäetakse tavaliselt 1,5 m. Sortidest võiks valida alljärgnevate hulgast:

Sort Valmib Marja keskmine
mass, g.
Marja värvus Seemnete osatähtsus
marjas, %
Sordi plussid Sordi miinused
Avamaale            
Hasaine Sladki aug. lõpp 1,2 sinine 6,5 talvekindlus -33 C, sobib veiniks, ei vaja talvekatet väikesed marjad
Zilga sept. algus 1,8 sinine 6,0 talvekindlus - 40 C, ei vaja talvekatet väikesed marjad, ei sobi veiniks
Jubilei Novgoroda aug. lõpp 2,1 roheline 5,5 varane, talub -30 C, kasvab niiskel mullal suured seemned, labruska maitse, vajab vähest talvekatet
Aljoshenkin sept. algus 2,0 roheline 2,2 head marjad, seemneid ei märkagi, öökülmad kahjustavad õitsemist, vajab talvekatet
Sukribe sept. algus 1,7 roheline 1,7 saagikas, pinnase suhtes leplik, vajab vaid kerget talvekatet maitse keskpärane,
Guna sept. algus 2,7 punane 3,5 ilusad marjad, vajab üsna kerget katet, marjad kipuvad lõhenema, herilased rikuvad neid, vajalik oleks tolmuandev sort (Spulga)
Madeleine Angevine sept. keskel 2,1 roheline 2,7 maitsvad marjad jahukasteõrn, vajab talvekatet ja tolmutajat
Kempen sept   sinine   põhja-viinapuu baasil saadud uus Kanada sort. Jahukastekindel. Kuna on meil katsetamata, võiks siiski alustada kasvuhoones.
Kasvuhoonesse            
Olga sept. lõpp 2,6 roheline 2,3 ilusad ja maitsvad marjad, vajalik vähene talvekate jahedal sügisel jäävad marjad hapuks.
Supaga sept. keskel 2,2 roheline 3,6 sama sama
Shasla sept. lõpp 2,6 roheline 2,3 hea tolmuandja saagikus tagasihoidlik
Krasavets sept. lõpp 2,1 punane 7,2 head ja säiluvad marjad, vajab vaid vähest talvekatet palju seemneid
Black Hamburgh okt. algus 2,8 sinine 3,0 Parima maitsega kasvuhoonesort jahukasteõrn
Vroege van der Laan sept   heleroheline   Vana ja hea Hollandi sort  
Boskoop Glory sept   sinine   Hollandi sort, kiire kasvuga, haiguskindel  
´Boskoop Glory´
´Vroege van der Laan´

Kahe viimase sordiga oleme oma kasvuhoones väga rahul - tüli nad ei tee, aga saaki annavad igal aastal. Ainuke tõsisem hooldus on sügisene lõikus. Viinamarjad on mõlemil üsna suured ja maitsvad. Seemneid on ka, aga mitte häirivalt palju. Ka kobarad on nagu "poe omad". Piltide tegemisega jäin pisut hiljaks. Lapselastel on viinapuude kasvukoht täpselt teada ja esimese käigu külla tulles teevad nad alati nende juurde. Vanaisale olid pildistamiseks jäänud vaid maadligi hoidnud väiksemad kobarad. Raske on olnud otsustada, kumb sortidest on maitsvam. Lapsed siiski eelistavad heledat. Ehk on neil õiguski - maitsmismeel ju veel nüristumata!

Viinapuude lõikamine ja kärpimine nõuab alul rida realt skeemi pealt järje ajamist. Hiljem, kui põhimõte saab selgeks, siis tundub asi lihtne olevat. Kui olete lõikamiseni jõudnud, siis tuleb mõnest vastavast raamatust sobiv skeem leida. Ka talvekatetest on nendes pikalt juttu.