Armastatud ja aedades väga levinud põõsas tänu õite suurepärasele lõhnale. Hariliku ebajasmiini puuduseks on liialt suur kasv. Sobiva suurusega põõsa saab valida sortide hulgast. Põõsale antakse tihedam vorm ja ühtlane kuju iga-aastase vanemate okste väljalõikamisega lõikamisega pärast õitsemist. Kasutatakse üksikpõõsana, grupina ja ka hekina.

3 m kõrge põõsas. Võrsed väga haprad, vanemate võrsete koor pruunikashall, kestendav. Lehed munajas-elliptilised, karedad, 4-8 (10) cm pikad, 2-5 cm laiad, teritunud tipuga.

Õied valged (kreemikad), läbimõõt kuni 3 cm, tugevasti lõhnavad, 5-7- õielistes kobarates. Õitseb juunis.

Külmakindel. Äärmiselt vähenõudlik põõsas. Vajab korralikuks õitsemiseks siiski üsna viljakat ja parasniisket mulda. Edeneb täiesti rahuldavalt ka väga kuival pinnasel. Meie aias kasvab ta kuusehekis kuuskede vahel ja saab seal uskumatul kombel hakkama. Lisaks otsustasid sipelgad täpselt põõsa keskele oma pesa ehitada. Sipelgapesa on praeguseks üle meetri kõrge, aga ka see "pisiasi" ei paista ebajasmiini segavat.