Harilik lumimari. Symphoricarpos albus.

H=0,7...2m, aga ma olen näinud kuni 3 m kõrguseid vanu hekke. Puhasrohelised, ilusa sinaka varjundiga ovaalsed lehed. Väikesed, roosad, kellukjad õied juunist septembrini. Viimased õilmitsevad koos esimeste valgete viljadega. Hilissügisel ja talvel püsivad valged marjad okste küljes. Kunagi oli ta väga laialt levinud hekk. Kaotas oma populaarsuse tänu sellele, et ajab juurevõsusid. Need võivad nina mullast välja pista kuni 5 m kaugusel algtaimest.

Plussid: Talub varju. Meetaim. Kasvab ka kehval mullal. Talub hästi kärpimist ja ümberistutamist. Sügisel ja talve hakul väga kena - hekk on üleni valgeid marju täis. Õitseb väga kaua. On praktiliselt haigusvaba. Tal on ilusad sinkja jumega ümarovaalsed lehed.

Miinused: Annab palju juurevõsusid, mistõttu võib metsistuda. Juurevõsusid tuleb regulaarselt välja lõigata.

Eelistab lubjarikast pinnast. Talub mõningast varju. Istutatakse iga 30...40 cm tagant.

Pisut kasinalt pöetud ja seepärast hõredapoolne hekk harilikust lumimarjast.