Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia

Metsviinapuu ronib kuni 15 meetri kõrgusele. See P-Ameerika idaosast pärit agar ronija on väga külmakindel ja vähenõudlik taim. Ladina keeles tähendab "parthenos" süütust ja "kissos" ronijat. Kas tas ikka päris süütu ronija on, selles ma ei ole 100% veendunud. Kui tal vähegi võimalik on, siis poeb ta süüdimatult katusekivide alla, tuulekasti või kuhu iganes. Kuna ta on samas väga sitke ja vastupidav, siis andkem talle andeks tema liigne nina toppimine sinna, kuhu poleks tarvis. Tema puuduseks on hiline lehteminek kevadel.

Metsviinapuul on tumerohelised sõrmjad lehed, viie lehekesega. Lehestik muutub sügisel karmiinviolettpunaseks. Õitseb juunist augustini, õied tipmistes pööristes. Sinakasmustade marjade kobarad kaunistavad metsviinapuud sügisel.

On kiirekasvuline, soodsates tingimustes küündib aastane juurdekasv paari meetrini.On väga pikaealine, talub tahma ja heitgaase. Kasvab hästi nii varjulistes kui päikesepaistelistes kasvukohtades. Linnud käivad parvedena hilissügisel tema vilju nokkimas. Sellel ajal on metsviinapuu alune pudenenud marju täis. Laiaks astudes määrivad nad aiatee plaate. Õnneks peseb vihm mahlaplekid üsna ruttu maha. Siledale seinale ta ise ei suuda kinnituda.

Sügis maalib metsviinapuu lehed esialgu uskumatult kirjuks. Aja möödudes võtavad lehed ühtlaselt sügavpunase jume.	Pärast mõnusat lumesadu saab metsviinapuuga kaetud majasein täiesti uue ilme.