Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan 

Pärit Balkani poolsaarelt. Kuni 25 m kõrge keraja või laimunaja võraga puu, tüve läbimõõt kuni 2 m. Õied püstistes kuni 30 cm pikkustes pööristes. Õitseb mai lõpus, juuni alguses. Viljad (paksuseinalised, ogadega varustatud kuprad, mille sees 1...2 suurt pähklikujulist seemet) valmivad septembris, oktoobris. Puit on pehme ja kerge, sarnaneb lepa või pärna puiduga.

Harilik hobukastan eelistab tüsedat mullakihti. Ei kasva kuival ja liivasel mullal. On küllaltki varjutaluv. Võrdlemisi külmakindel (kuni -40 C). Tänu võimsale sammasjuurele ja arvukatele külgjuurtele on hobukastan väga tormikindel puu.

Paljundatakse seemnetest. Esimestel aastatel aeglase kasvuga, hiljem juurdekasv suureneb. Elab 200-300 aastat vanaks. Hobukastani lehed, õied, viljad ja koor on mürgised nii loomadele kui ka inimestele. Viljad (kastanimunad) tekitavad halba enesetunnet ja koordinatsioonihäireid, kui neid süüa. Kummalisel kombel on viljad mürgised ka hobustele. Ometi püüti vanasti kastanitega ravida hobuste rinnahaiguseid. Siit ka puu nimi - hobukastan. Samas mõned loomad (näiteks hirved) suudavad seedimise käigus lagundada hobukastani toksilisi glükosiide ja nemad võivad hobukastani vilju rahumeeli nautida. Nooremaid puid tuleb kaitsta talveti hiirte rünnaku eest. Nad armastavad lume all tegutsedes järada hobukastanite koort. Kuivatatud seemnetest jahvatatud jahuga võib toita sigu ja lambaid. Hobukastani viljadest valmistatud jahu on toitaineterikas. Seemnetest saab toota tärklist, piiritust, atsetooni, õli. Prantslased pesid hobukastani seemnetega pesu, valgendasid kangaid ja eemaldasid riietelt plekke. Hobukastani seemneid, koort, lehti on laialdaselt kasutatud meditsiinis.

Harilik hobukastan ´Baumannii´ - on liigist pisut väiksem puu. Tal on täidisõied. Õitseb kauem. Reeglina ta vilju ei anna. Sort on pärit aastast 1820.
Harilik hobukastan ´Laciniata´ - on terve grupp erineva lehekujuga taimi. Kõikidel liitlehed harilikust hobukastanist hoopis teistsugused.

Harilik hobukastan ´Laciniata´

Harilik hobukastan ´Digitata´ (ka ´Pumila´) - on kääbuskasvuline hobukastan, kelle liitlehed on hariliku omadest väiksemad ja iga lehekese tipp on teravdunud. Õisikud on pikad, aga üsna hõredad..

Harilik hobukastan ´Digitata´

Harilik hobukastan ´Monstrosa´ - on väga aeglaselt kasvav kääbik. Lehed on ilusasti reljeefsed. Tema võrselaiendid on kummaliselt väändunud. Väga dekoratiivne tillukese aia puu.

Harilik hobukastan ´Monstrosa´

Punase hobukastani (Aesculus × carnea) sort ´Briotii´ on kujunenud väga populaarseks suure aia või pargi puuks. Tema õieküünlad on punased. Tema tumerohelised ja üsna kurrulised lehed värvuvad sügisel enne pudenemist kuldseks. Puu ise on hobukastanist väiksem. Sort on pärit 1858.a. Ta on võitnud aiandusauhindu.

Punase hobukastani Aesculus × carnea ´Briotii´ õied on punasemad, kui ma oleksin osanud arvata.

Paawi hobukastani (A.pavia) sort ´Koehnei´ - kasvab aeglaselt inimesekõrguseks (ja sama laiaks) põõsaks, millel on suured, aga voldilised hohukastanilehed. Seda niigi kaunist põõsast ilmestavad lüheldased, roosad õisikuküünlad.

Paawi hobukastan ´Koehnei´. Vaatad ja imestad - on ikka ilmas ilusaid taimi!