Harilik jugapuu Taxus baccata

Jugapuu on kannatlik, püga palju tahad ja kuidas tahad. Packwood House, Inglismaal.

Jugapuu on levinud Euroopas, Kaukaasias, Põhja - Aafrikas. Meil kasvab looduses Lääne-Eestis ja saartel. Kõik puud on üle loetud ja rangelt looduskaitse all. Euroopas kasvab ta kuni 25 m kõrguseks puuks, meil jääb kohevaks põõsaks. Jugapuud armastatakse tema tumerohelise värvi tõttu, tema võime tõttu kasvada varjus ja omaduse tõttu reageerida pügamisele sarnaselt heitlehistele põõsastele - moodustada ühe äralõigatud oksakese asemele mitu uut. Viimane omadus on jugapuudel tänu sellele, et tal on tüvel ja okstel massiliselt uinuvaid pungi. Ükski teine okaspuu ei võistle temaga uute võrsete tekitamise võimes. Seega on jugapuud väga tänuväärt  hekitaimed. Euroopas kasutatakse jugapuid massiliselt pöetavate hekkide rajamisel.  Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus - ta talub kuni -25 C.

Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust.

Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel.Okaspuudele omaste puitunud käbide asemel on jugapuu käbid lihakad, marjalaadsed. Seemet ümbritseb oranzhpunane lihakas seemnerüü (arill), mis on mahlane, imalmagus ja söödav. Kõik teised taime osad, eriti seemned; on mürgised. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini. Jugapuu ei lõhna ja ta on ainuke vaiguta okaspuu. Noorena kasvab ta väga aeglaselt (2...3 cm aastas), 10 aastaselt on meie oludes vaevalt meetrine. Kaukaasias leidub üle 30 m kõrguseid jugapuid, kes on tubli 1500 a vanad.

Jugapuul on palju sorte. Püramiidsed ja kollased on käsitletud eraldi lehtedel. Siinkohal mõned viited rohelistele põõsasjatele sortidele:

Harilik jugapuu - moodustab harilikult meie oludes üsna laia põõsa. Saaremaal leidub siiski ka üks 9 m kõrgune puu. Pügamisega saab anda suvalise vormi. Euroopas kasutatakse laialt vormpuudeks pügamiseks.

"Dovastoniana" - vanana inimesekõrgune, aga kaks korda laiem. Tumeroheline, suhteliselt külmakindel. Tavaliselt annab palju "marju".
Sort on pärit Inglismaalt 1777. aastast.

"Overeynderi" - vana Hollandi sort, mida laialt kasutati hekkide rajamiseks. Kõrgus 3...5 m, laius 2...3 m. Nüüd hakkab asenduma
värd-jugapuu sordiga "Hicksii". Viimane on kiirema kasvuga.

"Nissens Präsident" - kõrgus 2...3 m, laius 5...6 m. Tumeroheline, jõuline, külmakindel.

Harilikust jugapuust külmakindlamad on keskmine jugapuu (T. x media) ja ida-jugapuu (T. cuspidata), kelle sort "Nana" on maailmas väga populaarne. (vt. Jugapuu vormid).

Kaks erineva loomuga hariliku jugapuu sorti: kääbik "Fips"	ja püstine "Pirat"