![]() |
Tihedaks kujundatud noor mägimänd - 1 m kõrge ja 0,7 m lai. |
|
Üks asjalik ca 4 m kõrgune harilik mägimänd. |
Ükskord olin usinasti ametis mägimändide kasvude kärpimisega. Murtud kasvud kukutasin puude alla muru peale, et küll hiljem saan aega need kokku riisuda. Üks juhuslikult mööda kõndiv daam pidi minu teguviisi peale äärepealt shoki saama - sedavõrd hinnalist materjali ei või ometi hoolimatult maha loopida! Järgmise poole tunni jooksul pidin kuulama kiirülevaadet haigustest, mille puhul männikasvudest abi saab. Õnneks ei läinud mul reha tarvis - naine korjas kõik kasvud hoolikalt kokku ja suure hulga tänusõnade saatel läks oma teed.
Mägimännist saab kujundada väga kena eluspiirde (heki) mereäärsel krundil (liivasel pinnasel). Temast ei tasuks püüda vormida rangelt vormi lõigatud piiret, aga kerge kujunduslõikusega saab suurepärase poolvabakujulise tulemuse. Selle asemel, et püüda lausliival vägisi aretada tont teab missugust hekki, tuleb see istutada mägimännist või kibuvitsast (kurdlehisest kibuvitsast) ja silmarõõmustav tulemus on garanteeritud.
Väidetavalt takistab mägimänni okastes leiduv ja üsna kergesti lenduv tärpentiin rohu kasvu ja seemnete idanemist. Sel viisil hoolitsevat laiuda armastav mägimänd selle eest, et teised taimed temalt ruumi ära ei võtaks. Järelikult ei tasuks koduaias mägimänni vahetusse lähedusse sättida kasvama nõrgakasvulisi püsililli ega lehtseid põõsaid.
Mägimändi
paljundatakse harilikult seemneid külvates. Saadud taimed on
varieeruvad. Mõned on pikkade okastega, teised lühematega. Ka
kasvukuju erineb suurtes piirides.
Aednikud on paljude
taimede seast selekteerinud hulga omanäolise olekuga sorte, millest
näitena võiks nimetada:
"Andrzej"- kasvabaegamööda ilusaks tihedaks sambaks.
"Gnom"
- moodustab ajapikku kera läbimõõduga kuni 2 m. Üks esimesi
sorte, pärit 1890. aastast, hakkas laiemalt levima 1927.a.
"Hallada" - väike, ümar mänd kõrgusega kuni 0,5 m. Okkad tumerohelised.
"Humpy"
- on samuti tilluke männike väga lühikeste okastega.
"Jakobsen"
- 1987.a. Taanist esitletud sort. Moodustab bonsailikult mügerliku
mütsaka. 10.aastaselt ca 60 cm kõrge. Tumeroheline.
"Sherwood Compact - on üks ilusamatest, kompaktsetest, kerajatest mägimänni sortidest. Okkad on lühikesed ja hoiavad võrse ligi.
"Ježek"
- moodustab tiheda, tumerohelise kera. Kasvab aastas vaid kuni 1,5 cm
pikemaks.
"Kissen" - omapärane, haralik okstega ja
lühikeste okastega kääbussort. 10.astaselt ca 0,5 m
kõrge.
"Krakus" - sarnaneb harilikule mägimännile. Tema okkad on pikemad ja tumedamad, võra on hõredamapoolne, püstine.
"Michelle" - Iseli puukoolist USA-st pärinev
absoluutne miniatuur. Näeb välja, nagu muru, mis on pisut krussis
ja "kõrred" pole täpselt ühepikkused. Tumeroheline.
"Mini Globus" - aeglaselt edenev kerakujuline põõsas.
"Mini Mops" - äärmiselt aeglaselt kasvav kääbik
läbimõõduga 0,5m.
"Misty" - iseloomustuses seisab, et tegemist on "uduse" värvigammaga sordiga. Noorte võrsete okkad sellel kitsaskoonilisel männil on kollased kuni beežikad.
"Mops" - pealt lame kera, kuid
eelmisest poole väiksem. Sünnikoduks Boskoop (Holland)
Aeglasekasvuline ja väga tihe.
"Picobello" - väike,
roheline kera, kasvab kuni 2cm aastas. 10.aastaselt on 50 cm
kõrge.
"Suzy Hexe" - on eelmisega sarnane väga tilluke
kääbik.
"Tlamicka" - on aeglasekasvuline mägimänd, kelle okkad on laiguti kollased.
Sealjuures ka suviti ja täiesti ebareeglipäraselt.
"Trompenburg" - on kaks korda laiem, kui
kõrge. Ta jätab pisut bonsailiku mulje, eriti, kui põhioksad võra
sisemuses on okastest paljad.
"Lemon", "Ophir", "Pal
Maleter", "Winter Gold", "Zundert",
"December Gold", "Golden Globe", "Golden Glow" jt. - on
omapärane grupp mägimänni sorte, mille okkad on talveti suuremal
või vähemal määral kollased. Suvel on nende okkad enamasti
rohelised. Kuldsete okastega mägimännid on külmal talvel ääretult
südantsoojendavaks mütsakuks aias.
Mägimännil on liialt palju
sorte, et neid vähegi ülevaatlikul määral kirjeldada. Sorry!
Pinus
mugo var. mughus (lookjas mägimänd) - laiuv põõsas kõrgusega
kuni 2,5m ja laiusega kuni 5 m. Kasvab Ida-Alpidest kuni
Balkanini.
Pinus mugo var. pumilio (kääbus - mägimänd)-
eelmisega sarnane, aga poole väiksem. Hoopis roomavam ja reeglina
lühemate okastega.
Siia
vajutades näed pilte mägimänni erinevatest sortidest.
Aga
kui muljud kursoriga siia,
avanevad pildid kollaseokkalistest mägimännisortidest.