Valik erinevaid mände Pinus sp.

Keerdmänd Pinus contorta - on Kanadas looduslikult kasvamas väga suurel alal. Põhja-Euroopas on teda puidu saamiseks kõigist võõrmändidest istutatud kõige enam. Põhjuseks on tema suur vastupidavus ja vähenõudlikkus. Tegemist on nn.kaheokkalise männiga. Käbide avanemiseks ja seemnete väljapääsuks on tarvis kuumust, ehk siis teisisõnu metsapõlenguid. Kui käbid kuuma ei saa, siis jäävad nad aastateks puu otsa tulekahju ootama. Oma nime on ta saanud pisut keerdus okaste järgi. Keerdmänni kasvukiirus noorena on suurem, kui harilikul männil. Paraku on ta lühiaeline - 70.aastaselt hakkab juba raugastuma ja hingusele tikkuma. Eesti talved teda ei kohuta. Talle meeldib mereäärne niiskem õhk ja kruusane pinnas. Päike on tema iidoliks.
´Krnak´- pisut keerdus okastega keraja kasvukujuga kääbik. Okkad heledamad rohelised. Kasvab väga aeglaselt.
´Frisian Gold´ - tegemist on kõige kollaseokkalisema männisordiga. Moodustab ebaregulaarse, laia mütsaka, mis on kaks korda nii lai, kui kõrge. Tema okkad lähevad õigesti kollaseks alles teisel aastal. Okkad hoiavad keerdu. Tegemist on sordiga, "mis peab õigel fännil olema". Sort on pärit Saksamaalt.

Hall mänd Pinus banksiana - on sammasjuurega. Muidugi juhul, kui juurel on, kuhu sügavuti minna. Taas on tegu kaheokkalise männiga. See liik on mändidest kõige külmataluvam - ta kasvab väga suurel alal Kanada põhjapoolsetel aladel, kohati isegi igikeltsal. Ka tema käbid püsivad kaua puus oodates kuumust, et avaneda. Hall mänd on väga vähenõudlik. Oma nime on ta saanud kuulsa inglise botaaniku sir Joseph Banks´i (1743-1820) nime jäädvustamiseks.
´West Hawk Lake´ - on roheliste, lüheldaste okastega sort. Tema laius on 2x suurem, kui kõrgus, 10.aastaselt on ta ca 20 cm kõrge. Sobib tänu oma kääbuskasvule suurepäraselt kiviktaimlasse.

Painduv mänd Pinus flexilis - on pärit Põhja-Ameerika Kaljumäestikust, kus ta kasvab kuni 3,5 km kõrgusel. Järelikult on ta harjunud karmide oludega. Ega ta väga kõrgeks ei punnitagi kasvada - 15 m on juba tubliks tulemuseks. Tuulisel mäenõlval pole üldse haruldane, et painduvad männid on vaid 5 m kõrged. Samas on vanimad puud vähemalt 2000 aastat vanad. Tema puhul on tegemist 5-okkalise männiga, mistõttu sarnaneb pisut seedermändidele. Okkad püsivad puus 5...6 aastat. Kuna korralikku ehituspuitu painduvast männist ei ole saada, siis leiti talle teine rakendus - lühikesed, vaigused tüved sobisid hästi kaevandustesse tugedeks. Ja kaevanduste puudust ju mägedes ei ole...Euroopasse jõudis 1851.a. Hr.Jeffrey vahendusel.
´Vanderwolf´s Pyramide´ - kasvab üsna nobedasti suureks tilgakujulise võraga puuks. Sarnaneb kujult ja suuruselt klassikalise Eesti heinakuhjaga. Tema pikad okkad on sinkjasrohelised. Oksad on nii painduvad, et neid võib hõlpsasti sõlme siduda. Päike, vett läbilaskev pinnas. Üleujutust ei talu. Tegemist on väga populaarse sordiga.

Jeffrey mänd Pinus jeffreyi - on kõige pikemate okastega mänd. Tema okkad võivad olla kuni 25 cm pikad. Käbid isegi kuni 30 cm pikad. Jeffrey mänd on nn.kolmeokkaline mänd. Pärit on ta USA-st Sierra-Nevada mäestikust. Eurooplaseks sai 1852.a. Euroopas saab ta kenasti hakkama ja kasvab kuni 30 m kõrguseks hiiglaseks. Meie talved on tema jaoks pisut karmid. Väikesekasvulised sordid võivad lume alla jäädes kenasti hakkama saada. Vajab täispäikest ja liivasegust lahjat mulda. Talub kuni -18 kraadist külma.
´Joppi´ - on kääbik, kellel on 20 cm pikkused sinakad okkad. Kasvab laiaks ja väga tihedaks koonuseks. Seni, kuni lumi või kuuseoksad teda talvel katavad, saab ta meie kliimas hakkama.
´Paula´ - taaskord sort, kelle kohta puuduvad usaldusväärsed kirjeldused.

Valgekooreline mänd Pinus leucodermis - on paljude asjatundjate arvamust mööda samane heldreichi männiga P.heldreichii. See mänd on pärit Balkanilt ja Põhja Kreekast. Ingliskeelne kogukond kutsub teda bosnia männiks. Ta on kaheokkaline mänd. Tal on väga ilusad purpursed käbid. Tema koor on kaetud rombjate moodustistega, mistõttu see meenutab mao nahka. Mägilasena ei karda ta vingeid tuuli. Ka külm kuni -45 C on talle veel talutav. Tarvitab päikest ja mitte liiga toitaineterikast mulda.
´Schmidtii´ - on 1926.a. E.Schmidt´i poolt Bosniast leitud tihe mütsakas. Siiani kõige miniatuursem valgekoorelise männi sort. Okkad on tal rohelised, teravad ja lühikesed. Väga aeglase kasvamisega kera - 10.aastaselt 0,3 m kõrge.
´Dolce Dorme´ - kasvab kooniliseks, tiheda oksastikuga püramiidiks.
´Mecky´ - hõreda oksastikuga lai koonus. Tumeroheliste okaste tipud on kollased.
´Compact Gem´ - püsib rangelt kooniline. Tumedad okkad hoiavad kenasti kikki. Maksimaalne kõrgus sellel sordil võib olla kuni 3 m.

Makedoonia ehk rumeelia mänd Pinus peuce - leiti 1839.a. Makedooniast. Tegemist on ääretult vana reliktse liigiga. Ta on väga visa ja vitaalne mänd. Makedoonia mänd on viieokkaline mänd. Tema omapäraks on asjaolu, et ta hoiab okkaid vastu võrset surutuna. Seetõttu tundub tema võra hõre ja õhuline. Tema okkad on väga lühiealised - kolmandal aastal laseb ta need juba maha langeda. Tema puit on väga hinnaline. Sobib suurepäraselt konstruktsioonimaterjaliks, see ei kõdune paljude aastate jooksul.
´Arnold Dwarf´ - on koonilise kasvuga ja tiheda okastikuga kääbik. Okkad on tumetohelised, suhteliselt pikad. Kasvab aastas vaid kuni 2 cm.

Kollane mänd Pinus ponderosa - on USA tähtsaim männiliik puidu saamisel. Kasvab suureks ja võimsaks puuks. Ta on kolmeokkaline mänd. Tema okkad on nagu Jeffrey männilgi kuni 25 cm pikad. Ta laseb okkad 3 a vanuselt alla pudeneda. Ta on ilusa olemisega pargipuu. Väidetavalt ei pruugi karmidele talvedele vastu pidada. Meil on ta aias olnud 5 a ja ta on kenasti hakkama saanud. Tarvitab täispäikest ja kuivemat mulda.
´Agnieszka´ - on Poolast pärit sort, mille pikkadel rohelistel okastel on kollane põikitriip. Kasvab pikkamööda kogukaks puuks, kes paistab silma oma uskumatute okastega.
´Pendula Compacta´ - sadavõrd rariteetne sort, et usaldatavad kirjeldused puuduvad. Nime järgi on tegemist väheldase rippoksalise sordiga.

Vaigumänd Pinus resinosa - on USA-s väga levinud kogukas puu. Külmakindluselt loetakse kuuluvaks 3sse tsooni, eelistab päikeselist kasvukohta. Tal on üsna pikad tumerohelised okkad, mistõttu sarnaneb mustale männile.
´Pillnitz´ - on pikkade tumedate okastega kerajas kääbus. 10ne aastaga suutvat kera läbimõõt ulatuda 0,5 m-ni.

Schwerini mänd Pinus x schwerinii - on looduslikult Berliini lähedases pargis sündinid hübriid valge männi ja pisarmänni vahel (Pinus strobus × Pinus wallichiana). Tal on heleda triibuga pikad sinkjad okkad, mis hoiavad valdavalt pisut alaspidi rippu. Ta kasvab aeglaselt üsna suureks kohevaks põõsasjaks puuks.  Liiga niisket mulda ta ei talu, aga läbikuivamine ei meeldi talle samuti. Liigses kuivuses kasvades jääb ta võra ebaühtlaseks ja hõredapoolseks. Sakslane Johann Wieting leidis Gieelhorst´ist schwerini männilt tuulepesa, mis pani aluse
´Wiethorst´i - sünnile. Sort on väheldasem, tihedam, veelgi kaunimate okastega, rohkemate saledate ja vaiguste käbidega. Loetakse väga nägusaks okaspuuks.

Jeffrey mänd ´Geelenanden´	Kollane mänd ´Pendula´
Valgekooreline mänd ´Compact Gem´	Schwerini mänd ´Wiethorst´