Loll jutt, et harilik mänd ei kõlba aeda istutada (vt. tekst kõrval), suhu tagasi! Kui igal aastal visalt kääre lõksutada, siis oledki ühe tõeliselt võimsa bonsai omanik. Sinu külalistel jääb üle ainult ahhetada!

"Kus need metsad merekaldal
Muinasjuttu mühavad;" Anna Haava.

Harilikku mändi peaksid kõik eestimaalased teadma. Liivane, kuivem põndak on talle parim. Aeda vaevalt keegi teda istutada tahab-kasvab teine liiga suureks. Küll on tal aga mitmeid väga ilusaid sorte, mida võib rahuliku südamega istutada - külm ei tee neile midagi.
´Fastigiata´ ja ´Fastigiata Drath´ - kitsa võraga, sambakujuline, üsna kõrge (kuni7 m) puu. Viimane on esimese parandatud aretis.
´Sentinel´ - uuem sambakujuline aretis, mis peaks olema vaba eelmiste puudusest - vananedes liialt okkavabaks jääda.
´Hibernica´ - hõredama võraga kerajas puu. Halli okastikuga.
´Aurea´, ´Gold Coin´, ´Gold Medal´ - kollaste okastega koonilised puud. Talvel on nende värv erksam.
´Watereri´ - üks kuulsamaid hariliku männi sorte. Noorena kerakujulise vormiga, ilusa sinkja okkavärviga poolkääbus. 30.a. vanuselt 2 m läbimõõdus. Vananedes võtab vihmavarju kuju. Sordi algpuu leidis Anthony Waterer 1865.a. Praegu kasvab emapuu Knap Hill Nursery´s Inglismaal ja on 8 m kõrge.
´Little Brany´ - tõeline kääbik. Ta kasvab 10 a. umbes 0,5 m kõrgeks ja 0,8 m laiaks keraks. Tal on üsna heledada ja lüheldased okkad. Mütsakas ise on siiski kenasti tihe.
´Doone Valley´ - on inglase W.Archeri leitud tuulepesa paljundus. See härrasmees omas samanimelist aeda. Sort kasvab aeglaselt kooniliseks, aga siiski üsna ebaregulaarse kujuga põõsaks.
´Repandens´ - on sort, mille oksad ei püüagi ülespidi kasvada. Sisuliselt pinda kattev taim. Kena kasutada mõne astangu elavdamiseks.
´Juto´ - on Poola päritoluga, pikema, sinaka okkaga, kerajas kääbik.
´Moseri´ - on laikoonilise kasvukujuga sort (sarnane sordile ´Viridis Compacta´), mille pikad okkad on suvel rohelised, aga talvel kollased. 10.aastaselt on ca 1 m kõrge.
´Spaan´s Slow Column´ - üpris siniste, jäikade okastega sammasjas puu. Ta on väga kitsa võraga, mis ei vaju naljalt laiali lume raskuse all. 10.aastaselt on ca 1,2 m kõrge.

Mändide eripäraks on see, et nad kipuvad pärast ümberistutamist kaotama liialt palju okkaid. Reeglina nad siiski peale juurdumist mõne aasta jooksul taastavad oma tavalise okastiku tiheduse. Nad kannatavad igasugust mulda peale raske savipinnase. Kõrgemate mändide alla saab istutada teisi taimi, mändide juurestik ei sega. Päike on neile parim.