Tegelikult on konksmänni näol tegemist Püreneedest ja Alpidest leitud mägimänni erimiga. Ta kasvab sagedasti pontsakaks ühetüveliseks puuks. Tema käbid on pikemad, kui mägimänni omad ja ta võib ka ise olla kuni 2 x kõrgem. Konksmänd talub igasugust pinnast (ka aluselist) ja tugevaid tuuli. Külm ta konte ei murra. Tema ainsaks sooviks on päikest ja veel kord päikest.

Väljendamaks tema väga intiimset seost mägimänniga on tema ametlikuks nimeks Pinus mugo ssp. uncinata või P. mugo var. rostrata, aga ka lühem variant P. uncinata.

Aednikud on konksmänni tuulepesadest välja kasvatanud nii mõnegi toreda kääbiku. Paraku on korüfeed nimetust - P. uncinata - ignoreerimas ja nii ei leia tuntud käsiraamatutest konksmänni sorte. Euroopa tuntumad okaspuude paljundajad siiski kasutavad seda "põlastusväärset" terminit ja nii on konksmändide sordid jõudnud ka Eestisse. Enamasti on nad väga tihedad ja vahvad miniatuursed kerad. Ruumi nad ei võta, külma ei karda - vali lihtsalt sort, mille okka pikkus või värvus on sulle eriti meeltmööda:

Pilkupüüdev siiliperekond. Konksmännid ´Jezhek´ Pinus uncinata.

Konksmänd ´Grüne Welle´ P. uncinata.