(Prunus
salicina) - on külmakindel ploomipuu, mida soovitatakse nii puhtalt dekoratiivsetel
eesmärkidel kui ka viljapuuna. Tal on läikivad, äraspidi munajad,
ererohelised lehed ja valged õied, mille läbimõõt ulatub
2 cm-ni. Kasvab suureks puuks. Ploomid on ümmargused, punased, kollased või
rohelised. Nad on küll väheldased, kuid söödavad.
Ussuuri ploomipuu (P. ussuriensis) - on pärit Ussuurimaalt, kus moodustab
3...8 m kõrguseid põõsaid. Ta on kõige külmakindlam
ploomiliik. Õitseb väga varakult, isegi enne mesilaste tegutsemahakkamist.
Viimasel juhul jääb saak kasinaks. Õitseb väga rikkalikult,
õied valged. Ploomid väikesed, kollased, aga väga magusad. On
aretatud mitmeid häid ploomisorte. "Krasnaja 389", "Suputinskaja",
"Zholtaja", "Mandzhurskaja krasavitsa" (ploomid kaaluvad 35
g), "Zholtaja Tartuhina".
Simoni ploomipuu (P. simonii) - on püramidaalse võraga madal
puuke. Kasutatakse dekoratiivpuuna Jaapanis, Hiinas ja ka Ameerikas. Ploomid on
suured (d=5 cm) ja erkpunased, aga siiski vaid kaunistavad puud sügisel.
Söögiks neid ei pruugita.
Laukapuu (P. spinosa) on pärit Euraasia mõõduka kliimaga
aladelt. Ta kasvab ka Eestis, täpsemalt Saaremaal ja Väike -Pakril.
Ta on võetud looduskaitse alla. Ta kasvab 3 m (harvem kuni 5 m) kõrguseks
tihedaks põõsaks. Laukapuu õitseb varakevadel valgete õitega.
Viljad on tal suuruse poolest võrreldavad kirssidega, aga nad on sinkjasmustad
ja hapukirbed. Hädaga kõlbab neist isegi keedist teha. Suupärasemaks
lähevad nad pärast pisukest külmanäpistust. Muidu on laukapuud
väga vähenõudlikud ja tuulekindlad. Tuntud sordiks on ´Purpurea´.
Tema noored lehed on rusked.
Punalehine kirssploomipuu Prunus x cistena ´Crimson Pointe´-
tema võraoksad hoiavad püüdlikult hästi tüve ligi. Täiemõõdulisena peaks ta olema ca 6 m kõrge ja vaid ca 1,3 m lai sammas. ´Crimson Pointe´ on paabulinnuna värvikas. Lehestik on hooaja esimesel poolel purpurpunane, õigemini täidlase veini punane. Sellisel tumedal taustal kerkivad hästi nähtavale oranžpronksjad noored lehed. Roosakasvalged õied avanevad roosadest õienuppudest. Loomulikult on heledate õite tarvis pronksjas ja/või tumeruske foon suisa suurepärane. Sügisel hakkavad puud kaunistama lillakaspunased viljad. Selleks ajaks on lehed omandanud roheka jume. Kirssploomipuu viljad on ümmargused, kaunis suured, üsna mahlase konsistentsiga. Maitselt need parimatele dessertploomidele vastu ei saa, aga võimalikust 10 punktist annaksin neile maitse eest 7 punkti küll.
Punalehine kirssploomipuu istuta võimalusel päikeselisele kohale. Meie oma jääb hommikupäikesest ilma, aga pärastlõunane päike paitab teda pidurdamatult. Selliste oludega tundub ta ka rahul olevat. Tavapärane püsivalt parasniiske aiamuld sobib talle igati. Julgeksin arvata, et ta on hea isetolmleja. Aga kindel ma selles ei ole, sest ploomipuid tal läheduses ei kasva, aga rikkalikult õitsev kirsipuu on lähinaabriks. Ja mine võta kinni, kumba õietolmu kirssploomipuu eelistab – kirsi või ploomi oma.
