Ilutoomingad Prunus sp.

Kui tulbil punapungad pakatavad,
ja toome lõhnast kas või hulluks mine,
siis olgu saatus kõigil armuline: (Marie Under)

Harilik toomingas (Prunus padus sün. Padus racemosa) - on vast kõigile tuttav rohkesti õitsev puu. Kasvab metsaservades, jõeäärtes. Toomingate õitseaeg on üks kevade tipphetkedest. Vanarahva arvates tasub toomingate õitsemise ajal alati öökülma karta. Õitsvaid toomeoksi võib muttide käikudesse toppida, nende vänge lõhn peletab mutid seniks eemale, kuni õitsvaid oksi saada on. Toominga oksi kasutati korvide punumiseks. Koorega värviti lõngu pruuniks. Lehtedest saab anda lõngale kollase tooni. Toominga viljad on luuviljad, kuigi rahvas nimetab neid marjadeks. Nad on söödavad, suure parkainete sisalduse tõttu kootavad ehk kõhtu kinnistavad. Tänu vängele lõhnale kahjurputukad toomingaid ei kahjusta, välja arvatud võrgendikoi
"Colorata" - on purpursete lehtedega väike puu. Lehed värvuvad suve teisel poolel lillakasroheliseks, hilissügisel leekivpunaseks. Õied on roosad.
"Plena" - on hariliku toominga täidisõieline sort.
"Watereri" - õiekobarad on kuni 25 cm pikad.
f. pendula - ripnevate okstega leinavorm
Gray toomingas - (Prunus grayana) - sellel väikesekasvulisel toomel on õiekobarad hoopiski püstihoidvad.
Amuuri toomingas (P. maackii) - on saanud oma nime Saaremaalt pärit Siberi uurija Richard Maacki järgi . Puul on ilus, läikiv, punakaspruun, kestendav koor. Kuldkollase koorega on sort "Amber Beauty". Õiekobarad on amuuri toomingal üsna väheldased, valged.
Virgiinia toomingas (P.virginiana) - on pärit Põhja-Ameerikast. Tal on kreemikasvalged õiekobarad, kuid need ei lõhna. Selle toominga viljad on punased. Sordil ´Shubert´ on lillakaspunased lehed, mis sügisel värvuvad veripunaseks. Viljad punased.
 
Virgiinia toomingas ´Shubert´