Naistepuna Hypericum.

Naistepuna´Hidcote´ Hypericum ´Hidcote´.

Langevate, kaarjate okstega põõsake kõrgusega ca 0,5 m. Põõsast kaunistavad kuldkollased karikakrasarnased õied juuli algusest kuni hilise sügiseni. Täisõies põõsas on ehteks igale aiale.
Paraku on ta pisut talveõrn. Külmavõetud põõsas taastub siiski kiiresti, ent õitsemine ei pruugi olla nii rikkalik. 1999/2000 ja 2000/2001 talved olid talle soodsad ja suveti õitses ta suurepäraselt.
Eelistab täispäikest ja suhteliselt kuiva olemist. Peale külmaõrnuse temaga rohkem mingeid probleeme ei ole. Kuna põõsas on madal, siis tuleks talle talveti lund peale kühveldada.

P.S. Ka sellel taimel tuleb korrigeerida varasemat teksti. 2002/03 karm talv osutus talle üle jõu käivaks. Pole ka ime, autoriteetide arvates on ta 7. tsooni taim.

Mehine naistepuna H. androsaemum - on meil paremini vastu pidanud. Teda tituleeritakse 6. tsooni taimeks. Paraku ongi aianduslikku huvi pakkuvad mitmeaastased naistepunad 6...9. tsooni taimed. Sellest on tuliselt kahju! Mehine naistepuna igatahes on selline taim, et aias ringijalutaja esitab teda märgates kindlasti küsimuse - mis taim see on? Järelikult on temas midagi, mis huvi äratab.

Põhjuseid uudishimutsemiseks oskaksin välja tuua kaks:
1. ta näeb igal hetkel värviline välja. Tema põhitoonilt rohelised lehed on noorena ruske varjundiga. Viljad alustavad rohelistena, aja edenedes muutuvad kollaseks, siis punaseks ja finisheeruvad mustadena.
2. pilgu peale heitja jääb imestunult pikemaks vaatama - taimel on korraga peal hulgakaupa õisi ja erinevat värvi vilju.

Mehine naistepuna on pärit Vahemere kallastelt. Nüüdseks on Austraalia ja Uus- Meremaa kuulutanud ta ohtlikuks umbrohuks.

Meie aias pole ta mingit tüli teinud. Talle meeldib päikeseline kasvukoht ja viljakas pinnas. Kevadel ning suve hakul on üsna rohke niiskus talle mokkamööda. Oma kodukandis sirgub ta meetriseks põõsaks, meil on ta suutnud saavutada vast 30 cm-se kõrgustähise.

Tal on mitmeid raviomadusi, aga jäägu need huvilistele guugeldamiseks.