Rododendronid (heitlehised) Rhododendron sp.

Heitlehiste rododega on vähem muret, kui igihaljastega. Nad lasevad sügisel lehed maha ja pole tarvis karta, et päike lehti põletab või pikk talv neid muul viisil räsib. Kasvupinnas peab neil olema samuti happeline, nagu seda on kirjeldatud igihaljaste rodode lehel. Heitlehised rodod õitsevad igal aastal rikkalikult, kui kasvupinnas happeline püsib. Külmataluvus on neil suurepärane, kolmekümnekraadine pakane neid ei murra. Heitlehiste rodode lehed värvuvad sügisel enne varisemist kaunitesse sügisvärvidesse. Igihaljaste omad püsivad aastaringi täpselt ühesugustena. Kes aeda esimest turbapeenart rajab, peaks alustama just heitlehiste rododega. Rodosid peaks istutama mitu. Ta on mükoriisataim ja mitme taime korral kujuneb paremini välja koostöö pisiseentega. Rodode alla ja ümber võiks istutada hapulembeseid püsililli, kanarbikke, pohli või mustikaid pinnakattena. Nii saame kujundada igal ajal huvipakkuva peenra. Kahjurid ja haigused reeglina heitlehiseid rodosid ei tülita.

Jaapani rododendron (R. japonicum) - tubli meetrine põõsas, mis juunis kattub üsna suurte oranzhikaspunaste õitega. Ta edeneb ühtviisi hästi nii päikese käes kui ka varjus kasvades. Turbamuld olgu püsivalt parasniiske.
Lehed värvuvad sügisel punaseks, nagu seda kõrvaloleval pildilgi näha võib.
Kollane rododendron (Rhododendron luteum) - kasvab pikema suvega paigus 3 m kõrguseks põõsaks. Meil jääb vast meetrijagu lühemaks. Tegelikult võtab tal sellise kõrguse saavutamine aega, ta kasvab aeglaselt. Õitseb juunis kohe peale lehtimist, tavaliselt on puhaskollaseid õisi väga palju. Eriliselt meeldiv aroom levib põõsast üsna kaugele. Sügisel kaunistavad põõsast punastesse toonidesse värvunud lehed. Talle meeldib päikseline kasvukoht, aga on nõus kenasti kasvama ka siis, kui ta mingi osa päevast päikest ei saa. Jälgi, et turvas kunagi läbi ei kuivaks. Teisalt - seisvat vett kollane rodo ei talu. Tegemist on ainukese heitlehise rodoga, kes on pärit Euroopast.
Kleepuv rododendron (R.viscosum) - on pärit P-Ameerikast. Ta kasvab soistel aladel ja sellepärast kutsutakse teda "sooasaleaks". Siiski pidevalt juuripidi vees olla ta ei taha, aga lühiajaline üleujutus tema kasvulusti ei pidurda. Ta kasvab ca 1 m kõrgeks kerajaks põõsaks. Ta õitseb juunis peale lehtimist valgete kuni kahvaturoosade õitega. Ta on hiliseim õitseja heitlehiste rodode seas. Sügisel värvuvad lehed enne mahapudenemist rusketesse toonidesse. Multši põõsaalune koorepuruga (see hoiab turba niiskena) ja lõika välja äraõitsenud õied. Kleepuva rodo põõsa lehtede ja õite värv võib varieeruda laiades piirides.
Dauuria rododendron (R.dauricum) - on pärit Venemaa idapoolsetest regioonidest. Ta kasvab meeleldi laigulises varjus. Meie aias on põõsas aastatega sirgunud ca 2,5 m kõrgeks. Ta püüab olla igihaljas, aga see tal ei õnnestu. Ta õitseb varakevadel enne lehtimist õrnlillade õitega. Õitsemise ajal on põõsas väga nägus.

.