Harilik sarapuu Corylus avellana

Punaselehine sarapuu portjeena värava kõrval tulijaid tervitamas	Kuldne ´Aurea´ on ilus tumedal taustal.

´Fuscorubra´ Rahvas kutsub teda punaselehiseks sarapuuks. Vabalt kasvades moodustab samasuguse suure põõsa, nagu harilik sarapuugi. Kui hariliku sarapuu kõrgus küündib 6 m-ni, siis punaselehine jääb meetrijagu madalamaks. Põõsas on ka pisut saledam. ´Fuscorubra´ lehed on suve esimesel poolel purpursed, teisel poolel aga tõmbuvad üsna roheliseks.
Looduses kasvavad sarapuud paepealsetel puisniitudel. Seega armastavad kuivemat pinnast. Lubiainete leidumine pinnases neid ei heiduta. Sarapuud ei talu okste kärpimist. Vajadusel tuleks seda teha suvel. Punaselehistest sarapuudest saab teha kõrge vabakujulise tuuletõkke heki, mis kevadel on üsna punane. Ta sobib ka istutada grupina või lausa soolopõõsana.
Pähklid on sellel populaarsel sarapuusordil punakad ja üsna suured. Neid tasub talveks koguda, kui vaid õnnestuks neid oravate käest päästa. Reeglina alustavad oravad nende söömist varem, kui neid tasuks inimtoiduks korjama hakata.
´Anny´s Red Dwarf´ - on uuem punaselehine sarapuusort. Eelmise sordi sihvakus on asendunud vaid 2 m kõrguse kasvuga. Seda sorti poogitakse sageli 1,5...2 m kõrgusele tüvele. Niiviisi kasvab aeda puu, millel on ca 2 m läbimõõduga kerajas võra. Lehed on sellel sordil eelmise omadest pisut väiksemad, kurrulisemad ja tunduvalt punasemad, eriti suve teisel poolel.

´Aurea´ - kollaselehine sarapuu on hoopis vähem levinud, kui punaselehine. Ka temal tõmbuvad lehed suve edenedes rohekamaks. Eelmisega sarnaselt poogitakse ka seda sorti maapinnast kõrgemale.