Pärnad Tilia sp.

Kui muusik huljub pärna okstes linnujutt...
Kaks rästast tahtsid pesitseda, paari heitsid
Ja pärna õõnesse kui kodusse end peitsid -
Nüüd kostab ööd kui päevad armu naer ja nutt.
Karl Eduard Sööt

Varjuline vana pärnaallee.

Pärnaliste (Tiliaceae) sugukonna 400 liigist on Eestis looduslikult vaid üks liik - harilik pärn.
Harilik pärn (Tilia cordata) - on suur ja ilus puu. Kõrgus ulatub paarikümne meetrini. Eestlased on pärna alati hinnanud ja kutsunud teda ka lõhmuseks ja niinepuuks. Pärna sitkest niinest on valmistatud viiskusid, matte, kotte, köit. Väga tuntud palavikuvastane vahend on pärnaõietee. Väidetavasti alandab see ka vererõhku ja korrastab seedimist. Pärnaõisi tuleb koguda siis, kui nad esimest korda avanevad. Pärn õitseb juulis, õied on valkjaskollased, 5...7 kaupa koos, lõhnavad ja on väga nektaririkkad. Vili on pruun hernesuurune pähklike. Valminud vilikond eraldub tervikuna ja lendab kõrglehe abil eemale.
Pärn armastab päikest ja viljakat mulda. Talub siiski ka poolvarju ja liivakat mulda. Pärnad on kuulsad eelkõige alleepuudena ja loomulikult kasutatakse neid rühmiti või soolopuuna. Pärna valget puitu on kasutatud puunikerduste tegemisel.
Pärna saab paljundada seemnetega, aga nende idanemine võtab väga kaua aega ja puuke kasvab alul aeglaselt. Seepärast on pärna istikud suhteliselt kallid. Sorte poogitakse. Tuntumad hariliku pärna sordid on püramidaalse võraga ´Greenspire´, keraja võraga ´Green Globe´ ja sammasjas ´Swedish Upright´.
´Lico Dwarf´ - on täiesti uskumatu pärnasort. Ta kasvab vaid 1,5 m kõrguseks (aga see võtab tal tohutult aega). Tal on üsna väikesed lehed, aga muidu on ta täiesti, nagu harilik pärn. Talvel on ta ilusamgi, kui suvel. Nüüd ei sega lehed nägemast tema klassikalise ülesehitusega võra. Lisaks on tema võraoksad helepruunid, mistõttu need paistavad lume foonil suurepäraselt välja. See pisike pärnake on igati tõsiseltvõetav aiabonsai.
´Monto´ - on eelmise sordi kaksikvend, aga pisut sihvakama kasvuga.
´Komsta Mini´ - on väga ilusa tilgakujulise võraga ja väheldane puu.
´Chimera´ - on kollaselaiguliste lehtedega pärn. Kasvult liigist kasinam.
´Winter Orange´ - on ümara võraga puu, mille oksad on talvel erkoranzhid. Jääb harilikule pärnale kasvult alla.
Suurelehine pärn (T. platyphyllos) - erineb harilikust pärnast suuremate ja karvaste lehtede poolest. Üsna levinud puu meie aedades ja parkides. Õitseb harilikust pärnast paar nädalat varem. Vili on valkjashall, karvane. Tal on palju sorte, millest tuntumad on ´Aurea´, püramiidne ´Fastigiata´, lõhislehine ´Laciniata´, talvel punaste võrsetega ´Rubra´.
Läiklehine pärn (T × euchlora) - on pealt läikivate lehtedega. Kaarjalt langevad oksad ulatuvad maani. Võrsed talvel särav-kollaksrohelised. Õitseb harilikust pärnast pisut hiljem. Õied mesilastele narkootilise toimega. On teistest pärnadest kõige suitsu- ja kahjuritekindlam.
HõbepärnT. tomentosa) - kasvab suureks puuks (kuni 30 m kõrge ja 20 m lai). Õitseb juulis- augustis (harilikust pärnast hiljem) tugevasti lõhnavate õitega. Ümarsüdajad lehed on alt valgeviltjad. Hõbepärn on igati sobiv linnapuu - ta ei karda tolmu, tahma, heitgaase ja on väga vastupidav haigustele. Tema lehed püsivad puus kuni lume tulekuni. Eesti talvedega saab kenasti hakkama. On nõus kasvama pea igasuguses pinnases, ka tugevalt leeliselises. Teda pahandab tugevasti kinnitrambitud pinnas. Hõbepärn on mesilastele heaks hilisemaks toidulauaks.
´Silver Globe´- on keraja võraga alleepuu, mille kõrgus on 3...5 m. Välgutab tuulega oma alt hõbedasi lehti.

Nooruke suurelehine pärn ´Laciniata´ T. platyphyllos	Kõikenäinud vana pärna tüvi.