Taime nimetus eesti keeles.

Taime nimetus ladina keeles.

Istiku kõrgus,m.

Hind,
EUR

Taime lühikirjeldus. Kõrgus (H) ja läbimõõt (d) või laius (L) on antud taimele vanusega 10...(15) a.

Ebaküpress kalifornia

Chamaecyparis lawsoniana

.

.

Kaunilt sinaka (või kollase) tooniga, koonilise kujuga. Külmaõrn.H=erinev.

Ebaküpress Nutka

Chamaecyparis nootkatensis "Jubilee"
"Green Arrow"
"Gloria Polonica"
"Strict Weeper"

-
0,5
0,6
0,9
0,3

-
.-
.-
.-
.-

-
Väga "leinav" ja külmakindel ebaküpress. H=3; d=1,5m
Roheline võra moodustab kitsa samba. H=5 m; d=0,5 m.
"leinav" võra ja suured kreemid laigud. H=3...4m
Puu, nagu post, väga kitsa võraga H=5 m; d=0,3 m

Ebaküpress tömbiokkaline

Chamaecyparis obtusa
"Tsatsumi Gold"
"Gitte"
"Fernspray Gold"
"Nana Gracilis"

-
0,5
0,2
0,6
0,2

-
18.-
12.-
.-
.-

-
Väga ilus kääbik, mille kuldsed lehed (okkad) on soomusjad. H=0,8 m.
Väga tilluke kera, okastik osaliselt kuldne. H=0,4 m.
Graatsilised võrselehvikud on kevaditi kollased. H=2...3 m
Nässuline kääbik. Talvekate asjakohane

Ebatsuuga harilikl

Psedotsuga menziesii
"Biela Lotha"
"Pannonia"

-
0,5
0,5

-
-
-

-
väike, roheline okkamütsakas H=0,5m
väike, tihe, roheline okkamütsakas H=0,5m

elupuu harilik

Thuja occidentalis"Brabant"

0,8...1,0

-

Tiheda ja kahara olemisega elupuud. Kasutatakse põhiliselt hekkide rajamiseks.

elupuu harilik

Thuja occidentalis "Danica"
"Tiny Tim"

0,2
0,50

.-
.-

Väga aeglase kasvuga kerad. Lehvikjad oksad. H=0,6...1 m. Laius 1 m

elupuu harilik

Thuja occ. "Globosa"

0,9

.-

Ilusa ovaalse kujuga elupuu. Kannatab ka üsna niisket kasvukohta. H=3m.

elupuu harilik

Thuja occ. "Little Gem"

.

.-

Tihe ümarapoolne mütsakas põõsas. H=1,5m.

elupuu harilik

Thuja occ."Recurva Nana"

0,4

-

Kerajad, kuni lamekoonilised väikesed elupuud.

elupuu harilik

Thuja occ. "Rheingold"

-

-

Tugevasti kollane madal elupuu.

elupuu harilik

Thuja occ. "Smaragd"

1,5

.-

Erkroheline kooniline elupuu. Kõrgelt hinnatud.

elupuu harilik

Thuja "Wareana Lutescens"

2,0

.-

Ilus kooniline elupuu värviüleminekuga valkjas-kollakas-roheline. H=2,5; d=1,2 m

elupuu harilik

Thuja occ. "Golden Tuffet"

0,6

.-

Omapäraste niitjate kollaste võrsetega ümar kääbik.

elupuu hiigel-

Thuja plicata "Whipcord"

0,4

18.-

Väga omapärane nöörjate võrsete tuust tüve otsas.

elupuu korea

Thuja koralensis

.

.-

Oksad alt hõbedased. Eelistab liivast mulda. Lõhnab meeldivalt. H=5 m.

elupuu püramiidsed rohelised sordid

Thuja occidentalis
"Holub"
"Spiralis Mini"
"Zmatlik"

-
0,4
0,5
0,6

-
.-
.-
.-

-
Tilluke sarviline bonsai. Väga omapärane. H=0,5 m.
Võrsed keerduvad puu ümber. Kääbik. H=1 m. L= 0,3 m.
Näsalise pinnaga sammas. Tumeroheline. H=1,5 m.

elupuu püramiidsed kollased sordid

Thuja occidentalis
"Krakus"
"Filip´s Magic Moment"

-
1,2
0,8

-
.-
8.-

Laikooniline, võrsete tipud kollased. H=3; d=1m.
Tihekooniline, kollane elupuu. Talvel lillakaspruun.
Sarnaneb ´Smaragd´-ile, aga kollane ja ümaram.

elupuu valge- või kollasekirjud sordid

Thuja occ. "White Tip",
"Gold Pearl"

-
0,3

.-
.-

Kooniline elupuu valgeotsaliste võrsetega, mida tuleks pügada vormi.
Sammasjas, võrsete tipud kollased.

Hiibapuu

Thujopsis dolabrata
"Aurea"

1,0...1,2
0,5

.-
.-

Eelistab niisket mulda. ½ vari. Võrsed laiad, kaetud rohel.soomustega.
Soomusjas rüü on tuntavalt kollase jumega.

Hõlmikpuu

Ginkgo biloba
"Peve Maribo"
"Chotek"
"David"
"Horizontalis"
"Troll"
"Sport Tit"
"Californian Sunset"

0,7
T0,8
0,3
0,7
T1,5
0,2
0,3
0,5

.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-

Suur heitlehine okaspuu
Tüvele poogitud väike kääbik kollasekirjute lehtedega.
Lõhistunud lehtedega kääbik.
Üks paljudest hõlmikpuu sortidest.
Laiuva võraga väike puu. Lehed väikesed, lokilised.
Kääbik, H=1 m.
Isane vorm. 10.aastaselt on 1,5 m kõrge.Sammasjas kääbik.
Haruldus. Rohelise ja kreemvalge triibulised lehed.

Jugapuu harilik

Taxus baccata

0,8
1,5

.-
.-

Tumeroheline suur põõsas. Talub hästi varju ja kujundamist.
Laiuv põõsas.

Jugapuu hariliku püramiidsed sordid


Jugapuu keskmine

Taxus baccata
"Fastigiata Robusta"
"Semperaurea"
"David"
Taxus x media "Hicksii"

1
2,5
0,3
0,6
1,5

.-
-
.-
.-
8.-

Laiuva kasvukujuga põõsad.
Kitsas tumeroheline sammas.
Kollane mütsakas, laius suurem, kui kõrgus.
Kollakas sammas. Päikesepõletusele üsna vastupidav.
Püstise kasvukujuga vastupidav jugapuu. H=2,5; d=1m.15 a-lt 2,5 m.

Jugapuu vormid

Taxus sp.
T.bac."Amersfoort"
T.bac."Rushmoor"
T.bac."Summergold" .

 -
0,2-
-
-

-
.-
-
-

-
Pukspuu, aga mitte jugapuu! Ümarate okastega.
Vaasja kasvuga, lühiokkaline.
Erkkollane pinnakate.

Kadakas harilik
laiuvad sordid

Juniperus communis
"Goldschatz"
"Spotty Spreader"
"Repanda"

-
0,4
0,8
0,4

-
12.-
20.-
14.-

-
Moodustab pinnasele tiheda kollase mütsaka.
Roheline vaip, milles on kreeme träpse.
Maadligi vaip kreemide laigukestega.

Kadakas harilik püramiidsed sordid

Juniperus com."Sentinel"
"Hibernica"
"Arnold"
"Suecica Aurea"
"Suecica"
"Gold Cone"
"Compressa"

-
2  
-
1,0
-
0,5
-

-
.-
-
.-
-
.-
.-

Kitsas sammas. H=1,5; d=0,2m. Kanadast
Ilus sammas H=2,5; d=0,5 m.
Kitsas, tihe sammas. H=1m; d=0,15m. Aret.Saksamaal
Kollase okastikuga sammas. H=2...3 m
Ilus sammas H=2,5m
Kollane sammas
Aeglase kasvuga, tihe ja sale sammas.

Kadakas hiina

Juniperus chinensis
"Obelisk"
"Plumosa Aurea"
"Blue Alps"

-
0,8...1,0
-
0,8

-
12.-
-
.-

-
Hallika tooniga sammasjas kadakas.
Erkkollane ümar põõsas. H=1m.
Sinkja ja hallika okkaga püstine kadakas..

Kadakas laiuv

Juniperus procumb. "Nana"

0,8
T 1

.-
.-

Jaapanist pärit väike iludus. Laiub mulla pinnal. H=0,3; d=1m
Tüvele poogitud soolopuu

Kadakas kalju- + sordid

Juniperus scopulorum , "Skyrocket"
"Blue Arrow"

-
-
1,2
1,5..2

-

.-
20.-

Ilusa värviga ja sihvakad kadakad.
Hall sammas. H=4m; d=0,7m.
Sinihall sammas. H=2,5; d=0,6m
Pöetud keraja võraga väikeseks puuks.

Kadakas kirju + sordid

Juniperus squamata
"Blue Star"
"Blue Swede"
"Floreant"
"Gold Tip"
"Meyeri"
"Holger"

-
0,6
-
0,3
-
2,5
1,0

-
.-
-
-
-
-
.-

Kirju kadaka enamasti siniseokkalised sordid..
Väike sinine mütsakas. H=0,5m; d=0,5m.
Sinaka okastikuga kadakas.
Nagu ´Blue Star´, aga kreemide laikudega.
Kollaste tippudega.
Püstiste okstega, sinkjas.
Võikollaste tippudega, sinihall. H=0,5; d=1,5m

Kadakas Pfitzeri + sordid

Juniperus × media
"Gold Star",
"Mint Julep",
"Golden Joy"

-
0,8
-
0,3

-
15.-
.-
14.-

Jõulise kasvuga väga vähenõudlikud kadakad
Kollase jumega. H=1; d=2m. Kanadalane.
Erkroheline. H=1,2; d=2m. Kalifornialane.
Kollaka jumega. H=1,0; d=1,5m.

Kadakas roomav + sordid

Juniperus horisontalis
"Golden Carpet"

"Blue Chip"
"Lime Glow"
"Prince of Wales"
"Ice Blue"
"Gray Pearl"
"Wiltonii"

-
.0,6
T 1,5
0,4
0,3
0,5
T1,5
0,3
0,4

-
10.-
18.-
8.-
.-
.-
.-
.-
.-

erinevat värvi okastikuga ja kasvukujuga.
Kuldse okkaga.
Tüvele poogitud pronkskuldne leinapuu.
Sinise ja säbrulise okastikuga
Laimivärvi okastikuga.
Erkrohelise okastikuga, kiirekasvuline pinnakatja. Talvel lillakas.
Eriti sinise okastikuga rippoksaline puu.
Vaasjas, hallikas sinine.
Sinine, säbruline pinnakate..

Kadakas sabiina + sordid

Juniperus sabina
"Rockery Gem"

1,5
0,7

.-
.-

Laiuvad. Taluvad põuda ja lahjat maad. Päike
"Mitmekorruselise" oksastikuga pinnakatja.

Kadakas sab. valgekirju

Jun. sabina "Variegata"

 .

.-

Laiub. Okastikul valged laigukesed.

Kadakas virgiinia + sordid

Juniperus virginiana

-

.-

Ilusa värviga, jõulise kasvuga kadakad.

Kuusk Breweri

Picea breweriana

-

.-

Rippuvate teiseste okstega kuusk. Üks ilusamaid üldse, aga pisut õrn H=3m;

Kuusk harilik ja tema sordid

Picea abies "Aurea"
"Acrocona"
"Barryi"
"Jana"
"Luua",
"Cupressina",
"Cranstoni",
"Ehrengold"
"Gold Drift"
"Inversa",
"Emsland"
"Golf"
"Mariae-Orffiae"
"Mauthneralm"
"Minuta",
"Mordigan Aurea"
"Nidiformis"
"Sonnenberg"
"Tabuliformis"
"Will´s Zwerg"
"Tompa"
"Reisengebirge"
"Remontii"
"Van Bemmel´s Dwarf"
"Rydal"
"Pusch"
"Putzii 2"
"Waldbrunn"

0,6
0,8
1,4
0,15
0,8...1,0
0,7
2,0
2,5
0,4
0,8...1,0
1,2
T0,7
T0,3
-
T0,5
1,8
0,2
T0,4
-
0,3
-
0,8
-
0,2
0,6
0,8
T0,6..1,0
-

.-
.-
.-
.-
.-
10.-
.-
20.-
.-
20.-
.-
.-
.-
-
-
.-
.-
.-
-
.-
.-
.-
.-
.-
20.-
25.-
.-
-

Noored võrsed erkkollased. Kasvab 10 m kõrgeks 20 aastaga.
Laikooniline tihe võra. Võrsete tippudes on käbid.
Laikooniline ja väga tiheda võraga.
Väike, väga aeglaselt edenev, uskumatult tihe kerajas koonus. H=0,5 m
Ilus kooniline kuusk.H=5m; d=0,8m
Sammasja kasvuga kuusk.
Rulljate okstega, nn. "tiigrisaba".
Väike mütsakas. Noored võrsed kollased.
Leinakuusk, aga kollaste võrsetega..
Leinakuusk.
Tihe kooniline väike kuusk.
Jäikade okstega sarviline kera.
Väga tihe kera või koonus.
väga tihe, jäikade võrsetega, sinakas kera.
Väga tihe ja tilluke kera. Raske pookida. Pakutakse harva.
Harilik kuusk, kelle nooremad okkad on kollased.
Lohuga mütsakas ehk pesajas kuusk.
Üks tihe kääbik tüvele poogituna.
Laudjas kuusk. H=0,6m; d=1,5m.
Noored kasvud kreemkollased. H=3,5; d=1,5
Madal, tume nässu.
-
Kääbus, tihe, lühikese, tumeda okastikuga.
Äärmiselt väike ja tihe kerajas kuuseke. Haruldus.
Noored võrsed punased. Edeneb üsna suureks puuks.
Laikooniline kääbik. Iga võrse otsas on punane käbititt.
Tihe hallsinkjas kera
Paks pannkook, mille okkad on sinkjad. H=0,7m .

Kuusk hõbe

Picea pungens f. glauca
"Donna´s Rainbow"
"Glauca Globosa"
"Glauca Pendula"
"Kosno"
"Baby Blue Eyes"
"Omega"
"Oldenburg"
"Fat Albert"
"Bialobok"
"Szpaczek"
"Isely Fastigiata"
"Hermann Naue"
"Pali"
"St. Mary Broom"
"The Blues"

1,5...1,7
-
T0,8
-
0,3
1,0
1,2
-
1,7
0,6
0,3
0,8
0,3
T1,0
0,15
0,4

.-
-
.-
.-
.-
.-
15.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-

Seemik. Kasvud mitte nii sinakad kui poogitud sordipuudel.
Ilusa koonilise kujuga, tihe, sinine, kääbik.
Mitmekihiline, sinine ketas.
Leinahõbekuusk
Väike mütsakas.
Üsna sinkjas hõbekuusk.
Ilusa okkavärviga hõbekuusk
Klassikaline hõbekuusk
Hõbekuusk, kes hakkab hiljem õiget kuju moodustama.
Eriline hõbekuusk, kelle noored võrsed on valkjad. H=2m
Ilusa värvusega mütsakas
Hallikate okastega sammasjas hõbekuusk.
Võraokste tippudes on käbid. Laikooniline mütsakas.
Tihe, sinine kääbuskera. Kiviktaimla solist.
Kääbik. Sinakas(teras)hall mütsakas. Väga kuulus sort.
Rippoksaline sort, millest saad omale vormida sinise aiabonsai.

Kuusk kanada koonilise kasvukujuga sordid

Picea glauca "Conica"
"Pendula"
"Sander´s Fastigiata´
"Rainbow´s End"
"Cupido"

0,6
0,8
0,5
1,0
0,2

20.-
.-
.-
.-
.-

Täiuslikult koonilised kuused. Aeglase kasvuga. 10 a-selt H=1...1,5 m.
Aeglasekasvuline, rippoksaline, sammasjas kuusk. Lühike, hallsinine okastik.
Sale, sinkjas ja tihe koonus. Kasvab 3...4 cm aastas.
Uued kasvud kreemkollased.
Salekooniline kasvukuju.

Kuusk kanada ümarad sordid

Picea glauca "H.B."
"Little Globe"
"Berggarten"
"Blue Planet"
"Palećek"

T 0,8
T 1,0
0,2
0,1
T0,2
T0,8

.-
.-
.-
.-
20.-
.-

Täiuslikult ümarad kääbikud
Pisut laiakslitsutud tihe kera
Tihe kääbuskera.
Tihe, hõbesinkja okastikuga miniatuurne kera.
Tüvele poogitud supertihe kerake.

Kuusk must ja tema sordid

Kuusk hübriid-

Picea mariana
"Nana"
"Aurea
P.mariorica "Machala"

-
0,2
1,5
0,4

-

.-
18.-

Õrnade okastega klassikaline kuusk. H=4 m.d=1,5
Ümar ja ilus kääbik
Kollase jumega, lühiokkaline kuusk. Väga omapärane.
Musta- ja serbia kuuse hübriid.

Kuusk torkav ja tema sordid

Picea pungens
"Polita”
“Maigold"

1,4
0,4
0,8

.-
.-
20.-

Oksad ja okkad jäigad, torkavad. Päike. H=5...6m; d=2m

Regulaarne võra, horisontaalsed oksad. Uued võrsed laimikollased. H=2m

Kuusk serbia ja tema sordid

Picea omorika
"Aurea"
"Günter"
"Hradec Kralove"
"Frohnleiten"

"De Ruyter"
"Pimoco"
"Nana"
"Pendula Bruns"
"Peve Tijn"
"Valenta"
"Wodan"
"Zuckerhut"

3,0
1,5...2,0
T0,7
0,6
-
1,5
0,4
T0,8
1,4
0,7
0,3
-
0,3
1,5

.-
20.-
.-
15.-
.-
50.-
.-
50.-
40.-
.-
25.-
.-
15.-
.-

Pikk ja sale kuusk t.roheliste, alt hõbejate okastega. H=5...6m; d=1,2m
Kuldse helgiga, mitmeladvaline, kõrge, põõsasjas puu.
Väike kera. Okkad pealt sinkjad, alt heledad.
Hõbedase helgiga kerajas kääbik.
Ilus, tihe kuusk, okkad alt valkjad.

Väike kuusk, tumerohelised okkad on alt hõbedased. H=3 m.
Tüvele poogituna kasvatab ennast lameda "kübaraga seeneks".
Väike kooniline kuuseke. H=1,5; d=1m.
Lainavorm
Väga omapärase kollase värvigammaga kerajas kääbik.
Tüvele poogitud kahevärviline kera.
Tumerohelistel okastel on heledamad alaküljed. Kooniline, aga omanäoline kuuseke.
Ilusa võraga kuusk. Suurepärane jõulupuu. H=2m.

Kuusk sitka

Picea sitchensis "Midget"
"Foxtail"
"Peve Wiesje"
"Renken"
"Silberzwerg"

-
1,0
T0,9
0,8
0,7

.-
.-
30.-
.-
.-

Tilgakujulise, tiheda, sinaka võraga jõulupuu.
Ilusa okkavärviga, võrsete tippude poole lühenevate okastega kuusk.
Tihe hõbejassinine kera. H=0,3 m. Sobib kiviktaimlasse.
Aeglasekasvuline, tiheda võraga kuusk.
Väike sinkjashõbedane kera.

Lehis euroopa


Lehis jaapani

Larix decidua "Fastigiata"
"Puli"
"Krejći"
Larix kaempferi
"Tunis"
"Deborax Waxmann"
"Dartpol"
"Grey Pearl"
"Diana"
"Stiff Weeper"

0,6
T 0,6
T0,5
-
T0,7
T0,7
T1,0
T0,7
T0,7
T 1,5

-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-

Kuna lehised lasevad talveks okkad maha, siis pole nendega muresid.
Traditsiooniline rippoksaline sort.
Omapäraselt "sarviline" sort. Okkad koondunud pallikestesse.
Ka jaapani lehis poetab talveks okkad maha. Ei talu põuda ja kuiva pinnast.
Pikkade sinkjashallide okastega kera või paks ketas. Kiviktaimla iludus.
Võrsed hoiavad ülespidi. Sügisel okkad intensiivselt kuldkollased.
Võrsed hoiavad ülespidi.
Võra moodustab sassis mütsaka. Ilus vesihall värvus.
Võrsed suunduvad vinkadi-vonkadi igas suunas. Aiaskulptuur.
Oranžika koorega võrsed ripuvad pikalt alla.

Metasekvoia

Metasequoia glyptostroboides
´Hamlet´s Broom´
´Blue-Ish´

-
-
0,4
-

-
-
.-
.-

Kiirelt edenev kooniline kastmislembene okaspuu, mis laseb talveks okkad maha. Väga graatsiline
Pidevas värvimuutuses olev rariteet. Kääbus!
Sinkja jumega okastega soolopuu.

Mägiebaküpress

Chamaecyparis pisifera "Squarrosa"
"Boulevard"

-
-
-

-
-
.-

Hallika tooniga , õrna okastikuga. ½ vari.
-
H=1,5 m; d=0,9m

Mägiebaküpress

Chamaecyparis pisifera
"Filifera Nana"
"Filifera Aurea"
"Golden Mop"
"Sungold"

-
0,3
0,2
0,8
0,4

-
.-
-
.-
.-

-
Roheliste niitjate võrsetega mütsakas.
Kollaste niitjate võrsetega noorusvorm
Eelmisest väiksem ja kollasem
Väga talvekindel. Eelmistega sarnane.

Mägiebaküpress

Chamaecyparis pisifera "Plumosa Aurea"

.

.-

Lai, koonilise kujuga, välimised võrsed kuldkollased. 

Mägiebaküpress

Chamaecyparis pisifera "Plumosa"
"Plumosa Compressa"
"White Beauty"
"Tsukomo"

-
-
-
1,0..1,5
-

-
-
-
.-
-

-
Lai-koonilise kujuga. ½ vari
Samblaroheline mügarlik kääbik.
Okastik valgete laikudega.
Jaapanist pärinev tihe väike kera.

Mägimänd
lookjas mägimänd
kääbusmägimänd
Mägimänni sordid

Pinus mugo
var. mughus
Pinus mugo "Mini Globus"
"Krakus"
"Andrzej"
"Jacobsen"
"Bajaja"
"Suzy Hexe"
"Ježek"
"Gold Star"
"Winter Gold"
"Mini Mops"
"Kissen"
"Picobello"
"Sherwood Compact"
"Sone"
"Sunshine"
"Misty"
"Tlamicka"
"Ophir"
"Zundert"

0,6...0,8
0,7
T0,6
0,5
0,5
T0,2
T0,8
0,2
T0,9
0,3
0,7
T0,5
0,7
0,4
0,2
0,3
0,7
0,4
0,5
0,2
0,4

.-
.-
.-
22.-
15.-
.-
20.-
.-
-
.-
15.-
.-
.-
.-
.-
.-
15.-
.-
-
.-
.-

Päike. Kuivem, liivasegune muld.
Madalamakasvuline, hästi laiuv
Tihe kera. d= 0,75 m
Pikkade tumedate okastega (tavalise mägimänniga suhteliselt sarnane).
Sammasja kasvuga männike.
Väike kääbik, kasvab aiabonsaiks.
Tüvele poogitud kera.
Ülitilluke kerajas kääbik
Miniatuurne pallike tüvel. Okkad erineva pikkusega.
Okkad talvel intensiivselt kollased. Madal ja laiuv d=1m.
Okkad kollased
Väike kerajas kääbik
Kääbik, lühikese okkaga
Väike, roheline kera. H=50cm
Kuulus ilusa välimusega sort. Tihe kera H=1m.
Väike, tihe kera.
Unikaalne mägimänd, kelle okastel on kollased vöödid
Noorte võrsete okkad on kollased kuni kreemid.
Rariteetne sort, mille okkad on grupiti (laiguti) kollased
Aeglasekasvuline mägimänd, kelle okkad värvuvad talvel kollaseks
Samuti kollaste okastega mägimänd.

Mägimänni puukujuliseks kujundatud istik

Pinus mugo

erinev

erinev

Mänd, mis jääb väikeseks puuks, kui teda regulaarselt igal aastal lõigatakse

Mikrobioota

Microbiota decussata

.

.-

Laiuv varjutaluv põõsas. H=0,6m, L=2 m.

Mänd hall

Pinus banksiana
"West Hawk Lake"
"Banska Štiavnica"

-
-
T0,8

-
-
.-

-
Lühikeste okastega laiuv kääbik H=20 cm L=50 cm
Tumedate, pisut keerdus okastega tihe kääbik

Mänd harilik

Pinus sylvestris
"Dobra Woda"
"Fastigiata"
"Gold Coin"
"Viridis Compacta"
"Moseri"
"Sentinel"
"Dooney Wally"
"Watereri"

-
T0,7
1,0
0,6
1,0
0
1,0
T0,4
1,0

.-
.-
.-
.-
.-
-
20.-
.-
-

.
Väga omapärane, horisontaalse võraga, lühikeste okastega pisike puu.
Sinkja okkaga, sammasjas puu
Üleni erkkollane mänd.
Pika okkaga kooniline kuhi. Rohuroheline. Keskmise kasvukiirusega.
Kooniline kääbik. Pikad okkad. Talvel kollased H=1m.
Tihe, sinakate okastega sammas.
sinakas mütsakas. Eripärane okaste värvus.
30 a on 2 m läbimõõduga tihe kera. Sinkjas.

Mänd jaapani

P. parviflora"Goldilock´s"
"Saphir”
"Ogon-janome"

0,2
0,4
0,2

.-
.-
.-

Ilus, kuldsete võrsetega sammasjas puu. Kasvab 10 cm aastas. Haruldus.
Tundub moodustavat sinkja samba.
Kontrastselt kollasetriibuliste okastega iludus. Kasvab aastas 15...20 cm.

Mänd Jeffrey

Pinus jeffreyi "Joppi"
"Paula"

0,3
0,3

.-
.-

20ne cm pikkuste sinakate okastega koonusjas kääbik.
Samuti pikaokkaline kääbik. Sortide talvekindlus on katmatuna kaheldav.

Mänd keerd-

Pinus contorta "Krnak"
"Sonora Pass"

0,3
0,4

.-
.-

H.roheliste, keerdus okastega kerajas kääbik.
Tumedate okastega kääbik.

Mänd kollane

Pinus ponderosa "Agnieszka"
"Pendula Compacta"

-
0,3
0,7

-
.-
.-

-
18. cm pikkuste okastega suurem puu. Okastel kollane põikitriip.
Pikkade okastega leinapuu. Haruldus.

Mänd makedoonia

Pinus peuce "Arnold Dwarf"

0,7

30-

Tiheda okkastikuga kooniline kääbik. Aastakasv 2 cm.

Mänd must

Pinus nigra "Spielberg"
"Goldfinger"
"Black Prince"
"Helga"

"Hornibrookiana"
"Caprice"
"Zimmer"

0,8
0,9
0,5
1,2
0,3
1,2
0,6
0,3

20.-
.-
20.-
.-
-
.-
20.-
.-

Ümar, pika okkaga kera. 10 a on 1 m diam.
Püstise kasvuga puu. Noorte võrsete okkad on kollased, hiljem rohelised.
Tihe, tumeroheline, sammas.
Püstiste, jäikade okstega, laiuv kääbus. Looduslik bonsai. H=1m.

Tihe, matsakas kera. H=1,25; d=1,6m
Pikkade okastega, tumeroheline sammas. Keskmise kasvukiirusega.
Eelmisega sarnane.

Mänd painduv

Pinus flexilis
"Vanderwolf´s Pyramid"

-
1,0

-
.-

-
Tilgakujulise sinaka võraga puu, nagu heinakuhi. Okkad pikad.

Mänd Shwerini

Pinus schwerinii "Wiethorst"

0,4

.-

Pikkade, tihedate, sinkjate okastega laikooniline kaunitar.

Mänd valge

Pinus strobus "Vercurve"
"Green Twist"
"Krüger`s Lilliput"
"Golden Candels"
"Sea Urchin"
"Pendula"

0,7
0,8
0,4
0,3
T0,6
0,9

.-
.-
.-
.-
-
.-

Keerdus okastega.´Mini Twist´i ja ´Tiny Curls´i kolmikõde.
Koonilise kasvukujuga keerdus okastega mänd.
V äiksemakasvuline kääbik.
Õrna okastikuga kooniline kääbik. Noored okkad kollased.
Ilusa värviga armas kääbik.
Pikkade peente okastega rippoksaline sammas.

Mänd valgekooreline

Mänd Heldreichi


Mänd vaigu-

Pinus leucodermis
"Dolce Dorme"
P.heldreichii ´Mecky´
"Compact Gem"
"Schmidtii"
Presinosa "Witches Broom"

-
-
0,7
0,5
0,3
0,4

-
.-
.-
20.-
.-
.-

-
Pikkade okastega, kooniline, tihe mänd. H=2,5 m
Laikooniline, okkad tumerohelised, püstised, kollaste tippudega. Liivane muld
Hoiab rangelt koonilist kuju. Kõrgus ei ületa kunagi 3 m.
Väga tihe ja ilus kera, kasvupungad pruunid.
Pikkade tumeroheliste okastega kera. Päike. H=0,5 m .

Mänd konks-

Pinus uncinata ´Krona´
"Boži Dar"
"Grüne Welle"
"Hribecek"
"Drobny"
"Faraon"
"Jirka Šourek"
"Oaza"
"San Sebastian"
"Twenty"

0,2
0,15
0,3
0,15
T0,5
T0,8
T0,3
T0,8
T0,3
T0,8

.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-

Mägimänniga sarnane, aga pisike mütsakas.
Väga tihe kera.
Kääbikust tihe kera.
Tihe kera.
Väike, tihe kera.
Pikemate, pisut kõverate okastega kera.
Tihe, okkaline kera tüvele poogituna
Väike, tihe kera. Kasvab mõne cm-i aastas.
Väga tihe ja ühtlane kera. Aeglasekasvuline.
Rariteetne sort. Väike kera.

Nulg euroopa

Abies alba
"Compacta"
"Fastigiata"

-
0,8
0,6

-
.-
18.-

Läikivroheliste okastega. Suur, varjutaluv "kuusk".
Alul mütsakas, Hiljem tihe, laikooniline puu. 20 aastaselt ca 2 m kõrge.
Lühikeste, tumeroheliste okastega väheldane, kitsaskooniline sammas.

Nulg hall

Abies concolor ´Pendula´
"Archer´s Dwarf"
"Argentea" sün "Candicans"
"La Veta"
"Compacta"
"Wintergold"

1,2
0,8
0,4
0,2
0,7
0,6

.-
.-
.-
.-
.-
.-

Hallsiniste okastega, rippoksaline .
Hallide pikkade okastega kääbik.
Väga dekoratiivne, väga sinkjas. H=3...5 m.
Sinakashalli värviga, püstiste okastega kera H=1 m. Rariteetne.
Alul mütsakas, Hiljem ilus sinine tihe "kuusk". 20 aastaselt ca 2 m-ne
Kooniline, sinakas "kuusk", mille okkad on talvel kollakad. H=2 m.

Nulg jaapani

Abies veitchii
"H.B. Heddergott"
"Rumburk"

-
0,4
0,2

-
.-
.-

Okkad pealt sügavrohelised, alt hallid. Varjutaluv. Ilusad püstised käbid.
Vähelevinud kääbik. Kasvab kooniliseks jõulupuuks. Okkad alt heledad.
Rohelised okkad alt heledad. Väga väike kääbik.

Nulg korea

Abies koreana

1,0

.-

Ilus hall/roheline ja dekoratiivne nulg.

Nulg korea

Abies koreana
"Gait"
"Brevifolia"
"Frosty"
"Golden Beskid"
"Icebreaker"
"Kristalkugel"
"Pancake"
"Blauer Eskimo"
"Silberlocke"
"Nadelkissen"
"Silberpearl"
"Schneestern"
“Silber Show”
"Tundra"
"Oberon"
"Blue Magic"
"Kohout´s Hexe"
"Luminetta”
“Magic Carpet"

-
0,2
0,2
0,25
0,8
T0,2
T 0,6
1,0
0,2
0,7
T0,8
T 0,1
0,7
0,7
T 0,8..1,0
0,4
0,6
T0,4
0,5
0,8

.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
20.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-

Aeglasekasvuline "kuusk", sobib jõulupuuks.
Kooniline väike "kuusk", mis kattub uskumatu hulga käbidega.
Tumedad, lamedad, lühikesed okkad. Ebamäärane mütsakas kiviktaimlasse.
Kuuse moodi koonilise kujuga sort. Okkad keerdus, alt valged. H=2m.
Kuuse moodi kooniline. Okkad talvel kollased. H=1,5 m.
Rullis okastega koonus. Üleni näib valgena. Aastakasv 2,5 cm.
Tüvele poogitud kerajas sort.
Laiuv kääbik, okkad alt valkjad. Tüvele poogitud
Väga tihe hall kera.
Väga ilusate hõbedaste, keerdus okastega poolkääbussort.
Väga tihe kääbuskera kõrgemale poogitud.
Tüvele poogitud hallikas tihe kera
Keerdus okastega mütsakas. Kasvab 5 cm aastas.
Hõbedane väike “kuusk”.
Tüvele poogitud nutsakas.
Lühikeste okastega, tilluke, tumeroheline kääbik.
Väike sinkjas puu.
Tilluke roheline mütsakas tüve otsas.
Kollaseokkaline "kuusk". H=2m
Väikesed okkad on alt hõbedased.

Nulg mägi-

Abies lasiocarpa
"Argentea"
"Compacta"

.
0,5
1,0

-
.-
.-

Mäginulg on kiirekasvuline ja dekoratiivne liik. T.roheline.
Nagu "hõbekuusk"
Nagu madal ja tihe "hõbekuusk". Väga ilus. H=2m.

Nulg palsami-

Abies balsamea "Nana"
"Little Caleigh"
"Piccolo"

0,8
-
0,6.

.-
-
.-

Väike tumedaokkaline kääbik.
Kerajas kääbik.
Eelmise kaksikvend. Okkad pisut keerdus.

Seedermänd alpi-


Seedermänd korea



Seedermänd kääbus -

Pinus cembra
"Studl"
"Glauca Compacta"
Pinus koraiensis
"Jack Corbit"
"Moriss Blue"
"Dragon Eye"
Pinus pumila
"Barmstedt"

2,5
0,15
0,3
0,4
0,3
0,3
0,5
-
0,3

.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-

Okastel hall triip.. Talub varju. Rammus muld. H=2,5; d=0,8m. Väga ilus puu.
Kooniline puu, väga aeglase kasvuga.
Sinkja okkaga ümarkooniline iludus.
Ilus, pikkade okastega, kooniline, suur puu.
Heleda triibuga, pikad, sinakad okkad. Kooniline. Okaste kinnitus kollane. H=6 m
Pikad, heleda triibuga, sinakad okkad. Kooniline. H=3...4 m.
Sinakad okkad kollase triibuga talvel. Kooniline.

Sinakad, pikad okkad hoiavad rippu. Koonuseline puu. Aeglasekasvuline.

Seedermänd

Pinus cembra

1,5

.-

Kõrgekasvuline puu söödavate seemnetega.

Sirmokas

Sciadopitys verticillata
"Grüne Kugel"

0,4
-

.-
.-

Relikt taimemaailmas. Perekonna ainuesindaja.
Tihe koonus.

Sooküpress harilik

Taxodium distichum "Pevé Minaret"

0,5

.-

Võib kasvada "jalad vees". Sammas. Erkrohelised sulgjalt paiknevad okkad(lehed) värvuvad sügisel, enne mahapudenemist, piimaga kohvi pruuniks.

Tsuuga kanada

Tsuga canadensis "Nana"
"Moon Frost"

-
0,2

-
-

Vahva kera
Lame kera. Noored okkad on valged, talvel ilmub kohati roosakat tooni. H=0,7; d=1m.