Taime nimetus eesti keeles.
|
Taime nimetus ladina
keeles.
|
Istiku
kõrgus,m.
|
Hind, EUR
|
Taime
lühikirjeldus. Kõrgus (H) ja läbimõõt (d) või laius (L) on
antud taimele vanusega 10...(15) a.
|
Ebaküpress
kalifornia
|
Chamaecyparis
lawsoniana
|
.
|
.
|
Kaunilt sinaka (või kollase)
tooniga, koonilise kujuga. Külmaõrn.H=erinev.
|
Ebaküpress
Nutka
|
Chamaecyparis
nootkatensis "Jubilee"
"Green Arrow"
"Gloria
Polonica" "Strict Weeper"
|
-
0,5
0,6
0,9
0,3 |
-
.-
.-
.-
.-
|
- Väga
"leinav" ja külmakindel ebaküpress. H=3;
d=1,5m
Roheline võra moodustab kitsa samba. H=5 m; d=0,5 m.
"leinav" võra ja suured kreemid
laigud. H=3...4m
Puu, nagu post, väga kitsa võraga H=5 m;
d=0,3 m
|
Ebaküpress
tömbiokkaline
|
Chamaecyparis
obtusa
"Tsatsumi Gold"
"Gitte"
"Fernspray Gold"
"Nana
Gracilis"
|
- 0,5
0,2
0,6
0,2
|
-
18.-
12.-
.-
.-
|
-
Väga
ilus kääbik, mille kuldsed lehed (okkad) on soomusjad. H=0,8 m.
Väga tilluke kera, okastik osaliselt kuldne. H=0,4 m.
Graatsilised võrselehvikud on kevaditi kollased. H=2...3 m
Nässuline kääbik. Talvekate
asjakohane
|
Ebatsuuga
harilikl
|
Psedotsuga
menziesii "Biela Lotha" "Pannonia"
|
- 0,5
0,5
|
- -
-
|
- väike,
roheline okkamütsakas H=0,5m
väike, tihe, roheline
okkamütsakas H=0,5m
|
elupuu
harilik
|
Thuja
occidentalis"Brabant"
|
0,8...1,0
|
-
|
Tiheda ja kahara olemisega
elupuud. Kasutatakse põhiliselt hekkide rajamiseks.
|
elupuu
harilik
|
Thuja
occidentalis "Danica" "Tiny Tim"
|
0,2
0,50
|
.-
.-
|
Väga aeglase kasvuga kerad.
Lehvikjad oksad. H=0,6...1 m. Laius 1 m
|
elupuu
harilik
|
Thuja
occ. "Globosa"
|
0,9
|
.-
|
Ilusa ovaalse kujuga elupuu.
Kannatab ka üsna niisket kasvukohta. H=3m.
|
elupuu
harilik
|
Thuja
occ. "Little Gem"
|
.
|
.-
|
Tihe ümarapoolne mütsakas
põõsas. H=1,5m.
|
elupuu harilik
|
Thuja
occ."Recurva Nana"
|
0,4
|
-
|
Kerajad, kuni lamekoonilised väikesed elupuud.
|
elupuu
harilik
|
Thuja
occ. "Rheingold"
|
-
|
-
|
Tugevasti kollane madal
elupuu.
|
elupuu harilik
|
Thuja
occ. "Smaragd"
|
1,5
|
.-
|
Erkroheline
kooniline elupuu. Kõrgelt hinnatud.
|
elupuu
harilik
|
Thuja "Wareana Lutescens"
|
2,0
|
.-
|
Ilus kooniline elupuu
värviüleminekuga valkjas-kollakas-roheline. H=2,5; d=1,2 m
|
elupuu
harilik
|
Thuja
occ. "Golden Tuffet"
|
0,6
|
.-
|
Omapäraste niitjate kollaste võrsetega ümar
kääbik.
|
elupuu
hiigel-
|
Thuja
plicata "Whipcord"
|
0,4
|
18.-
|
Väga
omapärane nöörjate võrsete tuust tüve otsas.
|
elupuu
korea
|
Thuja
koralensis
|
.
|
.-
|
Oksad alt hõbedased. Eelistab
liivast mulda. Lõhnab meeldivalt. H=5 m.
|
elupuu
püramiidsed rohelised sordid
|
Thuja
occidentalis
"Holub"
"Spiralis Mini"
"Zmatlik"
|
-
0,4
0,5
0,6
|
-
.-
.-
.-
|
-
Tilluke sarviline bonsai. Väga omapärane. H=0,5 m.
Võrsed keerduvad puu
ümber. Kääbik. H=1 m. L= 0,3 m.
Näsalise pinnaga sammas. Tumeroheline. H=1,5 m.
|
elupuu
püramiidsed kollased sordid
|
Thuja
occidentalis "Krakus" "Filip´s
Magic Moment"
|
-
1,2
0,8
|
-
.- 8.-
|
Laikooniline, võrsete
tipud kollased. H=3; d=1m.
Tihekooniline, kollane elupuu. Talvel lillakaspruun. Sarnaneb
´Smaragd´-ile, aga kollane ja ümaram.
|
elupuu
valge- või kollasekirjud sordid
|
Thuja
occ. "White Tip",
"Gold Pearl"
|
-
0,3
|
.-
.-
|
Kooniline elupuu
valgeotsaliste võrsetega, mida tuleks pügada vormi.
Sammasjas,
võrsete tipud kollased.
|
Hiibapuu
|
Thujopsis
dolabrata
"Aurea"
|
1,0...1,2
0,5
|
.-
.-
|
Eelistab niisket mulda. ½
vari. Võrsed laiad, kaetud rohel.soomustega.
Soomusjas rüü on tuntavalt kollase jumega.
|
Hõlmikpuu
|
Ginkgo
biloba
"Peve Maribo"
"Chotek"
"David"
"Horizontalis" "Troll"
"Sport Tit"
"Californian Sunset"
|
0,7
T0,8
0,3
0,7
T1,5
0,2 0,3
0,5
|
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
|
Suur heitlehine
okaspuu
Tüvele poogitud väike kääbik kollasekirjute lehtedega.
Lõhistunud lehtedega kääbik.
Üks paljudest hõlmikpuu
sortidest.
Laiuva võraga väike puu. Lehed väikesed, lokilised. Kääbik, H=1 m.
Isane vorm. 10.aastaselt on 1,5 m
kõrge.Sammasjas kääbik. Haruldus. Rohelise ja kreemvalge triibulised lehed.
|
Jugapuu
harilik
|
Taxus
baccata
|
0,8
1,5
|
.-
.-
|
Tumeroheline suur põõsas.
Talub hästi varju ja kujundamist.
Laiuv põõsas.
|
Jugapuu
hariliku püramiidsed sordid
Jugapuu
keskmine
|
Taxus
baccata "Fastigiata Robusta"
"Semperaurea" "David" Taxus
x media "Hicksii"
|
1
2,5
0,3
0,6 1,5
|
.-
-
.-
.- 8.-
|
Laiuva kasvukujuga põõsad. Kitsas
tumeroheline sammas.
Kollane mütsakas, laius suurem, kui kõrgus. Kollakas sammas.
Päikesepõletusele üsna vastupidav.
Püstise kasvukujuga
vastupidav jugapuu. H=2,5; d=1m.15 a-lt 2,5 m.
|
Jugapuu
vormid
|
Taxus
sp. T.bac."Amersfoort" T.bac."Rushmoor" T.bac."Summergold"
.
|
-
0,2- - -
|
-
.- - -
|
- Pukspuu, aga mitte
jugapuu! Ümarate okastega. Vaasja kasvuga,
lühiokkaline. Erkkollane pinnakate.
|
Kadakas
harilik laiuvad sordid
|
Juniperus
communis
"Goldschatz" "Spotty
Spreader" "Repanda"
|
-
0,4
0,8
0,4
|
-
12.-
20.-
14.-
|
-
Moodustab
pinnasele tiheda kollase mütsaka.
Roheline
vaip, milles on kreeme träpse. Maadligi vaip kreemide
laigukestega.
|
Kadakas
harilik püramiidsed sordid
|
Juniperus
com."Sentinel" "Hibernica" "Arnold" "Suecica
Aurea" "Suecica" "Gold
Cone" "Compressa"
|
-
2 -
1,0 - 0,5 -
|
-
.- -
.- - .- .-
|
Kitsas
sammas. H=1,5; d=0,2m. Kanadast Ilus sammas H=2,5; d=0,5
m. Kitsas, tihe sammas. H=1m; d=0,15m. Aret.Saksamaal Kollase
okastikuga sammas. H=2...3 m Ilus sammas H=2,5m Kollane
sammas Aeglase kasvuga, tihe ja sale sammas.
|
Kadakas
hiina
|
Juniperus
chinensis "Obelisk" "Plumosa
Aurea" "Blue Alps"
|
- 0,8...1,0 -
0,8
|
-
12.- -
.-
|
- Hallika tooniga sammasjas kadakas. Erkkollane ümar
põõsas. H=1m. Sinkja ja hallika okkaga püstine kadakas..
|
Kadakas
laiuv
|
Juniperus
procumb. "Nana"
|
0,8
T
1 |
.-
.-
|
Jaapanist
pärit väike iludus. Laiub mulla pinnal. H=0,3; d=1m
Tüvele poogitud
soolopuu
|
Kadakas
kalju- + sordid
|
Juniperus
scopulorum , "Skyrocket" "Blue
Arrow"
|
-
-
1,2
1,5..2
|
-
.-
20.-
|
Ilusa
värviga ja sihvakad kadakad. Hall sammas. H=4m;
d=0,7m.
Sinihall sammas. H=2,5; d=0,6m
Pöetud keraja võraga väikeseks puuks.
|
Kadakas
kirju + sordid
|
Juniperus
squamata "Blue Star" "Blue
Swede" "Floreant" "Gold
Tip" "Meyeri" "Holger"
|
-
0,6 - 0,3 -
2,5
1,0
|
-
.- - - -
-
.-
|
Kirju
kadaka enamasti siniseokkalised sordid.. Väike sinine mütsakas. H=0,5m; d=0,5m. Sinaka
okastikuga kadakas. Nagu ´Blue Star´, aga kreemide
laikudega. Kollaste tippudega. Püstiste okstega,
sinkjas. Võikollaste tippudega, sinihall. H=0,5; d=1,5m
|
Kadakas
Pfitzeri + sordid
|
Juniperus
× media "Gold Star", "Mint Julep",
"Golden Joy"
|
-
0,8 -
0,3
|
-
15.- .-
14.-
|
Jõulise
kasvuga väga vähenõudlikud kadakad Kollase jumega. H=1;
d=2m. Kanadalane. Erkroheline. H=1,2; d=2m.
Kalifornialane.
Kollaka jumega. H=1,0; d=1,5m.
|
Kadakas
roomav + sordid
|
Juniperus
horisontalis "Golden Carpet"
"Blue
Chip" "Lime Glow"
"Prince of Wales" "Ice
Blue" "Gray
Pearl" "Wiltonii"
|
-
.0,6 T
1,5
0,4
0,3
0,5 T1,5 0,3 0,4
|
-
10.-
18.-
8.-
.-
.-
.- .-
.-
|
erinevat
värvi okastikuga ja kasvukujuga. Kuldse okkaga. Tüvele
poogitud pronkskuldne leinapuu. Sinise ja säbrulise
okastikuga Laimivärvi okastikuga.
Erkrohelise okastikuga, kiirekasvuline pinnakatja. Talvel lillakas.
Eriti
sinise okastikuga rippoksaline puu. Vaasjas, hallikas sinine. Sinine, säbruline
pinnakate..
|
Kadakas
sabiina + sordid
|
Juniperus
sabina
"Rockery Gem"
|
1,5
0,7
|
.-
.-
|
Laiuvad. Taluvad põuda ja
lahjat maad. Päike
"Mitmekorruselise" oksastikuga pinnakatja.
|
Kadakas
sab. valgekirju
|
Jun.
sabina "Variegata"
|
.
|
.-
|
Laiub. Okastikul valged
laigukesed.
|
Kadakas
virgiinia + sordid
|
Juniperus
virginiana
|
-
|
.-
|
Ilusa
värviga, jõulise kasvuga kadakad.
|
Krüptomeeria jaapani |
Cryptomeria japonica |
0,4 |
.- |
Okastik õrn, õhuline. Koonilise kasvukujuga. Noorelt talvekartlik. |
Kuusk
Breweri
|
Picea
breweriana
|
-
|
.-
|
Rippuvate
teiseste okstega kuusk. Üks ilusamaid üldse, aga pisut õrn
H=3m;
|
Kuusk Engelmanni |
Picea engelm. ´Snake´ |
0,5 |
.- |
Sinkjate okastega, kasvukujult sarnaneb "ussikuusega". |
Kuusk
harilik ja tema sordid
|
Picea
abies "Aurea"
"Acrocona" "Barryi"
"Jana" "Luua", "Cupressina", "Cranstoni", "Ehrengold"
"Gold Drift" "Inversa", "Emsland" "Golf" "Mariae-Orffiae" "Mauthneralm"
"Minuta",
"Mordigan Aurea"
"Nidiformis"
"Sonnenberg" "Tabuliformis" "Will´s
Zwerg" "Tompa"
"Reisengebirge" "Remontii"
"Van Bemmel´s Dwarf" "Rydal"
"Pusch" "Putzii 2" "Waldbrunn"
|
0,6
0,8
1,4
0,15 0,8...1,0
0,7
2,0
2,5
0,4
0,8...1,0
1,2 T0,7 T0,3 -
T0,5
1,8
0,2
T0,4 -
0,3
-
0,8 -
0,2
0,6
0,8 T0,6..1,0 -
|
.-
.-
.-
.-
.- 10.-
.-
20.-
.-
20.-
.-
.-
.- -
-
.-
.-
.- -
.-
.-
.-
.-
.-
20.-
25.- .-
- |
Noored võrsed erkkollased. Kasvab 10 m kõrgeks 20 aastaga.
Laikooniline tihe võra. Võrsete tippudes on käbid. Laikooniline ja väga tiheda
võraga.
Väike, väga aeglaselt edenev, uskumatult tihe kerajas koonus. H=0,5 m Ilus kooniline
kuusk.H=5m; d=0,8m Sammasja kasvuga kuusk. Rulljate
okstega, nn. "tiigrisaba". Väike mütsakas. Noored
võrsed kollased.
Leinakuusk, aga kollaste võrsetega.. Leinakuusk. Tihe kooniline väike
kuusk. Jäikade okstega sarviline kera. Väga tihe kera või
koonus. väga tihe, jäikade võrsetega, sinakas kera.
Väga
tihe ja tilluke kera. Raske pookida. Pakutakse harva.
Harilik kuusk, kelle nooremad okkad on kollased.
Lohuga mütsakas ehk pesajas kuusk.
Üks tihe kääbik tüvele poogituna. Laudjas kuusk.
H=0,6m; d=1,5m. Noored kasvud kreemkollased. H=3,5;
d=1,5 Madal, tume nässu.
- Kääbus, tihe, lühikese,
tumeda okastikuga.
Äärmiselt väike ja tihe kerajas kuuseke. Haruldus.
Noored võrsed
punased. Edeneb üsna suureks puuks. Laikooniline kääbik. Iga võrse
otsas on punane käbititt. Tihe hallsinkjas kera Paks
pannkook, mille okkad on sinkjad. H=0,7m .
|
Kuusk
hõbe
|
Picea
pungens f. glauca "Donna´s Rainbow" "Glauca
Globosa" "Glauca Pendula"
"Kosno"
"Baby Blue Eyes" "Omega" "Oldenburg" "Fat
Albert" "Bialobok"
"Szpaczek"
"Isely Fastigiata"
"Hermann
Naue" "Pali" "St. Mary Broom"
"The Blues" |
1,5...1,7 -
T0,8 -
0,3
1,0
1,2 -
1,7
0,6
0,3
0,8
0,3
T1,0 0,15
0,4
|
.- -
.- .-
.-
.-
15.- .-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
|
Seemik.
Kasvud mitte nii sinakad kui poogitud sordipuudel. Ilusa
koonilise kujuga, tihe, sinine, kääbik. Mitmekihiline,
sinine ketas. Leinahõbekuusk
Väike mütsakas.
Üsna sinkjas hõbekuusk.
Ilusa okkavärviga hõbekuusk Klassikaline hõbekuusk
Hõbekuusk, kes
hakkab hiljem õiget kuju moodustama. Eriline
hõbekuusk, kelle noored võrsed on valkjad. H=2m Ilusa
värvusega mütsakas
Hallikate okastega sammasjas hõbekuusk.
Võraokste
tippudes on käbid. Laikooniline mütsakas. Tihe, sinine kääbuskera. Kiviktaimla
solist. Kääbik. Sinakas(teras)hall mütsakas. Väga kuulus
sort.
Rippoksaline sort, millest saad omale vormida sinise
aiabonsai.
|
Kuusk ida- |
Picea orientalis ´Tom Thumb Gold ´
´Prof Langner´ |
T0,7
-
T0,6
|
.-
.- |
Soe kasvukoht. Okkad lühikesed ja kollased. Rariteet.
Tüvele poogitud väga tihe ja ühtlane kera. Okkad väga lühikesed. |
Kuusk
kanada koonilise kasvukujuga sordid
|
Picea
glauca "Conica"
"Pendula"
"Sander´s Fastigiata´
"Rainbow´s
End"
"Cupido"
|
0,6
0,8
0,5
1,0
0,2
|
20.-
.-
.-
.-
.-
|
Täiuslikult koonilised
kuused. Aeglase kasvuga. 10 a-selt H=1...1,5 m.
Aeglasekasvuline, rippoksaline, sammasjas kuusk. Lühike, hallsinine okastik.
Sale, sinkjas ja tihe koonus. Kasvab 3...4 cm aastas.
Uued kasvud
kreemkollased.
Salekooniline kasvukuju. |
Kuusk
kanada ümarad sordid
|
Picea
glauca "H.B."
"Little
Globe"
"Berggarten" "Blue
Planet"
"Palećek"
|
T
0,8
T 1,0
0,2 0,1
T0,2
T0,8
|
.-
.-
.-
.-
20.-
.-
|
Täiuslikult
ümarad kääbikud
Pisut laiakslitsutud tihe kera
Tihe kääbuskera. Tihe,
hõbesinkja okastikuga miniatuurne kera.
Tüvele poogitud supertihe kerake. |
Kuusk
must ja tema sordid
Kuusk hübriid-
|
Picea
mariana "Nana" "Aurea
P.mariorica "Machala"
|
- 0,2
1,5
0,4
|
-
.-
18.-
|
Õrnade
okastega klassikaline kuusk. H=4 m.d=1,5 Ümar ja ilus
kääbik
Kollase jumega, lühiokkaline kuusk. Väga omapärane.
Musta- ja serbia kuuse hübriid.
|
Kuusk
torkav ja tema sordid
|
Picea
pungens "Polita” “Maigold"
|
1,4 0,4
0,8
|
.-
.-
20.-
|
Oksad ja okkad jäigad,
torkavad. Päike. H=5...6m; d=2m
Regulaarne
võra, horisontaalsed oksad. Uued võrsed laimikollased. H=2m
|
Kuusk
serbia ja tema sordid
|
Picea
omorika
"Aurea"
"Günter"
"Hradec
Kralove" "Frohnleiten"
"De Ruyter"
"Pimoco" "Nana" "Pendula
Bruns" "Peve Tijn"
"Valenta"
"Wodan"
"Zuckerhut"
|
3,0
1,5...2,0
T0,7
0,6
-
1,5
0,4 T0,8
1,4
0,7
0,3
-
0,3
1,5
|
.-
20.-
.-
15.-
.-
50.-
.-
50.- 40.-
.-
25.-
.-
15.-
.-
|
Pikk ja
sale kuusk t.roheliste, alt hõbejate okastega. H=5...6m; d=1,2m
Kuldse helgiga, mitmeladvaline, kõrge, põõsasjas puu.
Väike kera. Okkad pealt sinkjad, alt heledad.
Hõbedase helgiga
kerajas kääbik.
Ilus, tihe kuusk, okkad alt valkjad.
Väike kuusk, tumerohelised okkad on alt hõbedased. H=3 m.
Tüvele poogituna kasvatab ennast lameda "kübaraga seeneks". Väike kooniline kuuseke. H=1,5;
d=1m. Lainavorm
Väga omapärase kollase värvigammaga
kerajas kääbik.
Tüvele poogitud kahevärviline kera.
Tumerohelistel okastel
on heledamad alaküljed. Kooniline, aga omanäoline kuuseke.
Ilusa võraga
kuusk. Suurepärane jõulupuu. H=2m.
|
Kuusk
sitka
|
Picea
sitchensis "Midget"
"Foxtail"
"Peve Wiesje"
"Renken" "Silberzwerg"
|
-
1,0
T0,9
0,8
0,7
|
.-
.-
30.-
.-
.-
|
Tilgakujulise,
tiheda, sinaka võraga jõulupuu.
Ilusa okkavärviga, võrsete tippude poole lühenevate okastega kuusk.
Tihe hõbejassinine kera. H=0,3 m. Sobib kiviktaimlasse.
Aeglasekasvuline, tiheda võraga kuusk. Väike sinkjashõbedane kera.
|
Lehis
euroopa
Lehis
jaapani
|
Larix
decidua
"Fastigiata" "Puli"
"Krejći" Larix kaempferi
"Tunis"
"Deborax Waxmann" "Dartpol" "Grey
Pearl" "Diana" "Stiff Weeper"
|
0,6
T 0,6 T0,5
-
T0,7
T0,7
T1,0 T0,7 T0,7
T
1,5
|
-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
|
Kuna
lehised lasevad talveks okkad maha, siis pole nendega muresid.
Traditsiooniline rippoksaline sort. Omapäraselt
"sarviline" sort. Okkad koondunud
pallikestesse. Ka jaapani lehis poetab talveks okkad
maha. Ei talu põuda ja kuiva pinnast.
Pikkade sinkjashallide okastega kera või paks ketas. Kiviktaimla iludus.
Võrsed hoiavad
ülespidi. Sügisel okkad intensiivselt kuldkollased. Võrsed hoiavad
ülespidi. Võra moodustab sassis mütsaka. Ilus vesihall
värvus. Võrsed suunduvad vinkadi-vonkadi igas suunas.
Aiaskulptuur.
Oranžika koorega võrsed ripuvad pikalt alla.
|
Metasekvoia
|
Metasequoia
glyptostroboides
´Hamlet´s Broom´
´Blue-Ish´
|
- -
0,4
-
|
- -
.-
.-
|
Kiirelt
edenev kooniline kastmislembene okaspuu, mis laseb talveks okkad
maha. Väga graatsiline
Pidevas värvimuutuses olev rariteet. Kääbus!
Sinkja jumega okastega soolopuu.
|
Mägiebaküpress
|
Chamaecyparis
pisifera "Squarrosa" "Boulevard"
|
- - -
|
- - .-
|
Hallika tooniga , õrna
okastikuga. ½ vari. - H=1,5 m; d=0,9m
|
Mägiebaküpress
|
Chamaecyparis
pisifera "Filifera Nana" "Filifera
Aurea" "Golden Mop" "Sungold"
|
- 0,3 0,2
0,8
0,4
|
-
.- -
.-
.-
|
-
Roheliste niitjate võrsetega mütsakas. Kollaste niitjate
võrsetega noorusvorm Eelmisest väiksem ja kollasem Väga
talvekindel. Eelmistega sarnane.
|
Mägiebaküpress
|
Chamaecyparis
pisifera "Plumosa Aurea"
|
.
|
.-
|
Lai, koonilise kujuga,
välimised võrsed kuldkollased.
|
Mägiebaküpress
|
Chamaecyparis
pisifera "Plumosa" "Plumosa Compressa" "White
Beauty" "Tsukomo"
|
- - - 1,0..1,5 -
|
- - -
.- -
|
- Lai-koonilise kujuga. ½
vari Samblaroheline mügarlik kääbik. Okastik valgete
laikudega. Jaapanist pärinev tihe väike kera.
|
Mägimänd lookjas
mägimänd kääbusmägimänd Mägimänni sordid
|
Pinus
mugo var. mughus
Pinus mugo "Mini Globus"
"Krakus"
"Andrzej" "Jacobsen"
"Bajaja"
"Suzy Hexe"
"Ježek"
"Gold Star"
"Winter
Gold"
"Mini Mops" "Kissen" "Picobello"
"Sherwood Compact"
"Sone"
"Sunshine"
"Misty"
"Tlamicka"
"Ophir"
"Zundert"
|
0,6...0,8
0,7
T0,6
0,5
0,5 T0,2
T0,8
0,2
T0,9
0,3
0,7
T0,5
0,7
0,4
0,2
0,3
0,7
0,4
0,5
0,2
0,4
|
.-
.-
.-
22.-
15.-
.-
20.-
.- -
.-
15.-
.-
.-
.-
.-
.-
15.-
.-
-
.-
.-
|
Päike. Kuivem, liivasegune muld. Madalamakasvuline,
hästi laiuv
Tihe kera. d= 0,75 m
Pikkade tumedate okastega (tavalise mägimänniga suhteliselt sarnane).
Sammasja kasvuga männike. Väike kääbik, kasvab aiabonsaiks.
Tüvele poogitud kera.
Ülitilluke kerajas
kääbik
Miniatuurne pallike tüvel. Okkad erineva pikkusega.
Okkad talvel intensiivselt
kollased. Madal ja laiuv d=1m. Okkad kollased
Väike
kerajas kääbik
Kääbik, lühikese okkaga Väike, roheline kera. H=50cm
Kuulus ilusa välimusega sort. Tihe kera H=1m.
Väike, tihe kera.
Unikaalne mägimänd, kelle okastel on kollased vöödid
Noorte võrsete okkad on kollased kuni kreemid.
Rariteetne sort, mille okkad on grupiti (laiguti) kollased
Aeglasekasvuline
mägimänd, kelle okkad värvuvad talvel kollaseks
Samuti kollaste okastega mägimänd.
|
Mägimänni
puukujuliseks kujundatud istik
|
Pinus
mugo
|
erinev
|
erinev
|
Mänd,
mis jääb väikeseks puuks, kui teda regulaarselt igal aastal
lõigatakse
|
Mikrobioota
|
Microbiota
decussata
|
.
|
.-
|
Laiuv
varjutaluv põõsas. H=0,6m, L=2 m.
|
Mänd
hall
|
Pinus
banksiana
"West Hawk Lake"
"Banska Štiavnica"
|
-
-
T0,8
|
-
-
.-
|
-
Lühikeste
okastega laiuv kääbik H=20 cm L=50 cm
Tumedate, pisut keerdus okastega tihe kääbik
|
Mänd
harilik
|
Pinus
sylvestris
"Dobra Woda"
"Fastigiata" "Gold
Coin"
"Viridis Compacta" "Moseri"
"Sentinel"
"Dooney Wally" "Watereri"
|
-
T0,7
1,0
0,6
1,0 0
1,0
T0,4 1,0
|
.-
.-
.-
.-
.- -
20.-
.- -
|
.
Väga omapärane, horisontaalse võraga, lühikeste okastega pisike puu.
Sinkja
okkaga, sammasjas puu Üleni
erkkollane mänd.
Pika okkaga kooniline kuhi. Rohuroheline. Keskmise kasvukiirusega. Kooniline
kääbik. Pikad okkad. Talvel kollased H=1m.
Tihe, sinakate okastega sammas.
sinakas mütsakas. Eripärane okaste värvus. 30 a on 2 m
läbimõõduga tihe kera. Sinkjas.
|
Mänd
jaapani
|
P.
parviflora"Goldilock´s"
"Saphir”
"Ogon-janome"
|
0,2
0,4
0,2 |
.-
.-
.-
|
Ilus,
kuldsete võrsetega sammasjas puu. Kasvab 10 cm aastas. Haruldus.
Tundub moodustavat sinkja samba.
Kontrastselt kollasetriibuliste okastega iludus. Kasvab aastas 15...20 cm. |
Mänd
Jeffrey
|
Pinus
jeffreyi "Joppi"
"Paula"
|
0,3
0,3
|
.-
.-
|
20ne cm
pikkuste sinakate okastega koonusjas kääbik.
Samuti pikaokkaline kääbik. Sortide talvekindlus on katmatuna kaheldav.
|
Mänd
keerd-
|
Pinus
contorta "Krnak"
"Sonora Pass"
|
0,3
0,4
|
.-
.-
|
H.roheliste,
keerdus okastega kerajas kääbik.
Tumedate okastega
kääbik.
|
Mänd
kollane
|
Pinus
ponderosa "Agnieszka"
"Pendula Compacta"
|
-
0,3
0,7
|
-
.-
.-
|
-
18.
cm pikkuste okastega suurem puu. Okastel kollane põikitriip.
Pikkade okastega leinapuu. Haruldus.
|
Mänd
makedoonia
|
Pinus
peuce "Arnold Dwarf"
|
0,7
|
30-
|
Tiheda
okkastikuga kooniline kääbik. Aastakasv 2 cm.
|
Mänd
must
|
Pinus
nigra "Spielberg"
"Goldfinger"
"Black Prince"
"Helga"
"Hornibrookiana"
"Caprice"
"Zimmer"
|
0,8
0,9
0,5
1,2
0,3
1,2
0,6
0,3
|
20.-
.-
20.-
.-
-
.-
20.-
.-
|
Ümar,
pika okkaga kera. 10 a on 1 m diam.
Püstise kasvuga puu. Noorte võrsete okkad on kollased, hiljem rohelised.
Tihe,
tumeroheline, sammas.
Püstiste, jäikade okstega, laiuv kääbus. Looduslik
bonsai. H=1m.
Tihe, matsakas kera. H=1,25; d=1,6m
Pikkade okastega, tumeroheline sammas. Keskmise kasvukiirusega.
Eelmisega sarnane.
|
Mänd
painduv
|
Pinus
flexilis "Vanderwolf´s Pyramid"
|
-
1,0
|
-
.-
|
-
Tilgakujulise
sinaka võraga puu, nagu heinakuhi. Okkad pikad.
|
Mänd Shwerini
|
Pinus schwerinii "Wiethorst"
|
0,4
|
.-
|
Pikkade, tihedate, sinkjate okastega laikooniline kaunitar. |
Mänd
valge
|
Pinus
strobus "Vercurve"
"Green Twist"
"Krüger`s Lilliput"
"Golden Candels" "Sea
Urchin"
"Pendula"
|
0,7
0,8
0,4
0,3
T0,6
0,9
|
.-
.-
.-
.-
-
.-
|
Keerdus okastega.´Mini Twist´i ja ´Tiny Curls´i kolmikõde.
Koonilise kasvukujuga
keerdus okastega mänd.
V
äiksemakasvuline kääbik.
Õrna okastikuga kooniline kääbik. Noored okkad kollased. Ilusa
värviga armas kääbik.
Pikkade peente okastega rippoksaline sammas.
|
Mänd
valgekooreline
Mänd Heldreichi
Mänd vaigu-
|
Pinus
leucodermis
"Dolce Dorme"
P.heldreichii ´Mecky´
"Compact Gem"
"Schmidtii"
Presinosa "Witches Broom"
|
-
-
0,7
0,5
0,3
0,4
|
-
.-
.-
20.-
.-
.-
|
-
Pikkade
okastega, kooniline, tihe mänd. H=2,5 m
Laikooniline, okkad tumerohelised, püstised, kollaste tippudega. Liivane muld
Hoiab rangelt koonilist kuju. Kõrgus ei ületa kunagi 3 m.
Väga tihe ja ilus kera, kasvupungad pruunid.
Pikkade tumeroheliste okastega kera. Päike. H=0,5 m
.
|
Mänd
konks-
|
Pinus
uncinata ´Krona´
"Boži Dar"
"Grüne Welle"
"Hribecek"
"Drobny"
"Faraon"
"Jirka Šourek"
"Oaza"
"San Sebastian"
"Twenty"
|
0,2
0,15
0,3
0,15
T0,5
T0,8
T0,3
T0,8
T0,3
T0,8
|
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
|
Mägimänniga sarnane, aga pisike mütsakas.
Väga tihe kera.
Kääbikust
tihe kera.
Tihe kera.
Väike, tihe kera.
Pikemate, pisut kõverate okastega kera.
Tihe, okkaline kera tüvele poogituna Väike, tihe kera. Kasvab mõne cm-i
aastas.
Väga tihe ja ühtlane kera. Aeglasekasvuline.
Rariteetne sort. Väike kera.
|
Nulg
euroopa
|
Abies
alba "Compacta"
"Fastigiata"
|
-
0,8
0,6
|
-
.-
18.-
|
Läikivroheliste okastega.
Suur, varjutaluv "kuusk". Alul mütsakas, Hiljem
tihe, laikooniline puu. 20 aastaselt ca 2 m kõrge.
Lühikeste,
tumeroheliste okastega väheldane, kitsaskooniline sammas.
|
Nulg
hall
|
Abies
concolor ´Pendula´ "Archer´s
Dwarf"
"Argentea" sün "Candicans"
"La Veta" "Compacta" "Wintergold"
|
1,2
0,8
0,4
0,2 0,7
0,6
|
.-
.-
.-
.-
.-
.-
|
Hallsiniste okastega, rippoksaline . Hallide
pikkade okastega kääbik.
Väga dekoratiivne, väga sinkjas. H=3...5
m.
Sinakashalli värviga, püstiste okastega kera H=1 m. Rariteetne. Alul
mütsakas, Hiljem ilus sinine tihe "kuusk". 20
aastaselt ca 2 m-ne Kooniline, sinakas "kuusk",
mille okkad on talvel kollakad. H=2 m.
|
Nulg
jaapani
|
Abies
veitchii "H.B. Heddergott" "Rumburk"
|
-
0,4 0,2
|
-
.-
.-
|
Okkad pealt sügavrohelised,
alt hallid. Varjutaluv. Ilusad püstised käbid. Vähelevinud
kääbik. Kasvab kooniliseks jõulupuuks. Okkad alt
heledad. Rohelised okkad alt heledad. Väga väike kääbik.
|
Nulg
korea
|
Abies
koreana
|
1,0
|
.-
|
Ilus
hall/roheline ja dekoratiivne nulg.
|
Nulg
korea
|
Abies
koreana
"Gait"
"Brevifolia" "Frosty" "Golden
Beskid" "Icebreaker" "Kristalkugel" "Pancake" "Blauer
Eskimo" "Silberlocke"
"Nadelkissen" "Silberpearl" "Schneestern" “Silber
Show” "Tundra" "Oberon" "Blue
Magic" "Kohout´s Hexe" "Luminetta” “Magic
Carpet"
|
-
0,2
0,2
0,25
0,8
T0,2 T
0,6
1,0
0,2
0,7
T0,8
T 0,1
0,7 0,7 T
0,8..1,0
0,4 0,6
T0,4
0,5
0,8
|
.-
.-
.-
.-
.- .-
.-
.-
.-
.-
20.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
|
Aeglasekasvuline "kuusk", sobib jõulupuuks.
Kooniline väike "kuusk", mis kattub uskumatu hulga käbidega.
Tumedad, lamedad, lühikesed okkad. Ebamäärane mütsakas kiviktaimlasse.
Kuuse moodi koonilise kujuga sort. Okkad keerdus, alt valged.
H=2m. Kuuse moodi kooniline. Okkad talvel kollased. H=1,5 m.
Rullis okastega koonus. Üleni näib valgena. Aastakasv 2,5
cm. Tüvele poogitud kerajas sort. Laiuv kääbik, okkad
alt valkjad. Tüvele poogitud
Väga tihe hall kera. Väga ilusate hõbedaste, keerdus okastega
poolkääbussort.
Väga tihe kääbuskera kõrgemale poogitud. Tüvele poogitud
hallikas tihe kera Keerdus okastega mütsakas. Kasvab 5 cm
aastas. Hõbedane väike “kuusk”. Tüvele poogitud
nutsakas. Lühikeste okastega, tilluke, tumeroheline
kääbik. Väike
sinkjas puu. Tilluke roheline mütsakas tüve
otsas. Kollaseokkaline "kuusk". H=2m Väikesed
okkad on alt hõbedased.
|
Nulg
mägi-
|
Abies
lasiocarpa "Argentea"
"Compacta"
|
.
0,5
1,0
|
-
.-
.-
|
Mäginulg on kiirekasvuline ja
dekoratiivne liik. T.roheline. Nagu "hõbekuusk"
Nagu
madal ja tihe "hõbekuusk". Väga ilus. H=2m.
|
Nulg
palsami-
|
Abies
balsamea "Nana" "Little Caleigh" "Piccolo"
|
0,8 -
0,6.
|
.- -
.-
|
Väike
tumedaokkaline kääbik. Kerajas kääbik. Eelmise
kaksikvend. Okkad pisut keerdus.
|
Nulg siberi
Nulg hispaania |
Abies sibirica "Ardo"
Abies pinsapo "Aurea" |
1,0
0,2 |
35.-
.- |
Rariteetne kooniline kääbik. Algupäraselt pärit Calmia Istikuärist.
Külmaõrn iludus millegi eriliste otsijaile
. |
Seedermänd
alpi-
Seedermänd korea
Seedermänd kääbus -
|
Pinus
cembra
"Studl"
"Glauca Compacta" Pinus
koraiensis
"Jack Corbit"
"Moriss Blue"
"Dragon Eye" Pinus pumila
"Barmstedt"
|
2,5
0,15
0,3
0,4
0,3
0,3
0,5
-
0,3
|
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-
|
Okastel hall triip.. Talub
varju. Rammus muld. H=2,5; d=0,8m. Väga ilus puu.
Kooniline
puu, väga aeglase kasvuga.
Sinkja okkaga ümarkooniline iludus.
Ilus, pikkade okastega, kooniline, suur puu.
Heleda triibuga, pikad, sinakad okkad.
Kooniline. Okaste kinnitus kollane. H=6 m
Pikad, heleda triibuga, sinakad okkad. Kooniline. H=3...4 m.
Sinakad okkad kollase triibuga talvel. Kooniline.
Sinakad, pikad okkad hoiavad rippu.
Koonuseline puu. Aeglasekasvuline.
|
Seedermänd
|
Pinus
cembra
|
1,5
|
.-
|
Kõrgekasvuline puu söödavate
seemnetega.
|
Sirmokas
|
Sciadopitys
verticillata
"Grüne Kugel"
|
0,4
-
|
.-
.-
|
Relikt
taimemaailmas. Perekonna ainuesindaja.
Tihe koonus.
|
Sooküpress
harilik
|
Taxodium
distichum "Pevé Minaret"
|
0,5
|
.-
|
Võib
kasvada "jalad vees". Sammas. Erkrohelised sulgjalt
paiknevad okkad(lehed) värvuvad sügisel, enne mahapudenemist,
piimaga kohvi pruuniks.
|
Tsuuga
kanada
|
Tsuga
canadensis "Nana"
"Moon Frost"
|
-
0,2
|
-
-
|
Vahva
kera
Lame kera. Noored okkad on valged, talvel ilmub kohati roosakat tooni. H=0,7; d=1m.
|