viinamari

Viinamarjad

Karusmari Maasikas Sõstar Vaarikas. (valimiseks kliki)
Jõhvikas Mustikas, Söödav kuslapuu (valimiseks kliki)
Marjapõõsaste hinnakiri (valmiseks kliki)

Viinapuud olid ühed esimestest taimedest, kelle inimesed ära "kodustasid". Nende kasutamist on täheldatud juba kiviajal. Viinamarjad aitavad parandada vereloomet. Eriti muskaatsortidel on head fütontsiidsed omadused, nad suudavad pärssida näiteks kooleratekitajate tegevust. Viinamarjadest saab abi bronhiidi, tuberkuloosi, kehvveresuse, astma, unetuse, maomahla kõrgenenud happesuse korral. Rosinad peaksid kuuluma nende inimeste menüüsse, kellel tuleb taluda suuri füüsilisi koormusi. Nad aitavad intensiivistada ka mõttetegevust. Värskeid viinapuulehti võib kasutada nagu teelehtigi - haavale pannes vaigistavad nad verejooksu. Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini. Kapsarullides võib neid kasutada kapsalehtede asemel.
Viinapuud on soojalembesed taimed, aga pidevalt tehakse intensiivseid pingutusi, et aretada järjest külmakindlamaid ning suvel väiksema soojushulgaga hakkama saavaid sorte. Nii on Eesti aiapidajatelgi võimalus üritada saaki saada isiklikelt viinapuudelt. Järjekindlaks viinapuude propageerijaks on olnud Hr. Jaan Kivistik Räpinast. Täpsemaid näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks võite leida mitmetest tema poolt kirjutatud artiklitest ja raamatutest. Alljärgnevalt vaid mõned refereeringud alustuse tarvis.
Sordiaretuseks on kasutatud mitmeid viinapuuliike: euroopa viinapuu (Vitis vinifera ssp. sativa) - soojalembene, marjad maitsvad, vajab väga pehmet talve; põhja-viinapuu (V. labruska) - sültjad, iseäraliku maitsega marjad, suhteliselt külmataluv, pärineb USA kirdeosast ja Kanada kaguosast; kallas-viinapuu (V. riparia) - on väga külmakindel, saab hakkama lühikese kasvuperioodiga, vastupidav haigustele, marjad väikesed, hapud, parkaineterikkad; amuuri viinapuu (V. amurensis) - talub kuni -40 C, juured kuni - 15 C. Marjad enamasti hapud.
Eestis levinumad sordid kannatavad külma ligikaudu järgmiselt: vanad oksad kuni - 22 C, 1 aastased oksad kuni - 16 C, juured - 5...-6 C. Õnnestunud õitsemine (viljumine) toimub siis, kui õhusooja on + 15...+20 C.
Kasvukoht peab olema võimalikult päikseline ja tuulte eest kaitstud. Sobib hoonete lõuna (ka kagu ja edela) poole vaatava seina äär. Istutatakse vaid 20 cm kaugusele seinast. (Räästavesi ei tohi peale tilkuda!). Muld peab olema viljakas, kohev. Ei tohi olla nätske või soine. Heaks viinapuude kasvatamise kohaks on kütteta kasvuhoone. Kui teie kunagi ehitatud kasvuhoone seisab pooltühjana, siis paremat ja meeleolukamat asenduskultuuri tomatitele ja kurkidele, kui viinapuud, ei oska küll soovitada. Viinapuude vahekauguseks jäetakse tavaliselt 1,5 m. Sortidest võiks valida alljärgnevate hulgast:

Sort	Valmib	Marja keskmine mass, g.	Marja värvus	Seemnete osatähtsus marjas, %	Kasvutingimused	Marjade omadused.
Avamaale
Hasaine Sladki	aug. lõpp	1,2	sinine	6,5	talvekindlus -33 C, sobib veiniks, ei vaja talvekatet	väikesed marjad
Zilga	sept. algus	1,8	sinine	6,0	talvekindlus - 40 C, ei vaja talvekatet. Meil on maja lõunaseina ääres kasvanud katmatult üle 10 aasta.	Kannab rikkalikult. Maitse üle pole keegi nurisenud. Marjad väikesepoolsed, ei sobi veiniks.
Jubilei Novgoroda	aug. lõpp	2,1	roheline	5,5	varane, talub -30 C, kasvab niiskel mullal, vajab vähest talvekatet	suured seemned, labruska maitse,
Aljoshenkin	sept. algus	2,0	roheline	2,2	head marjad, seemneid ei märkagi,	öökülmad kahjustavad õitsemist, vajab talvekatetlabruska
Sukribe	sept. algus	1,7	roheline	1,7	saagikas, pinnase suhtes leplik, vajab vaid kerget talvekatet	maitse keskpärane,
Guna	sept. algus	2,7	punane	3,5	ilusad marjad, vajab üsna kerget katet, meil asub ta kasvuhoones ja talvitub seal katteta.	marjad kipuvad lõhenema, herilased rikuvad neid, vajalik oleks tolmuandev sort (Spulga). Kasvuhoones pole meil temaga probleeme olnud. Marjade maitse on suurepärane. Marjade kest on mõnusalt rabe.
Madeleine Angevine	sept. keskel	2,1	roheline	2,7	maitsvad marjad	jahukasteõrn, vajab talvekatet ja tolmeldajatt
Kempen	sept		sinine		põhja-viinapuu baasil saadud uus Kanada sort. Jahukastekindel.	Kuna on meil katsetamata, võiks siiski alustada kasvuhoones. Meil on seal aastaid probleemitult kestnud. Viljad suurepoolsed, sültjad. Selgesti on tunda tüüpilist labruska maitset, aga see ei ole ebameeldiv, paljude arvates lausa vastupidi.
Kasvuhoonesse
Olga	sept. lõpp	2,6	roheline	2,3	ilusad ja maitsvad marjad, vajalik vähene talvekate	jahedal sügisel jäävad marjad hapuks.
Supaga	sept. keskel	2,2	roheline	3,6	sama	sama
Shasla	sept. lõpp	2,6	roheline	2,3	hea tolmuandja	saagikus tagasihoidlik
Krasavets	sept. lõpp	2,1	punane	7,2	head ja säiluvad marjad, vajab vaid vähest talvekatet	palju seemneid
Black Hamburgh	okt. algus	2,8	sinine	3,0	Väidetavalt parima maitsega kasvuhoonesort	jahukasteõrnlabruska
Vroege van der Laan	sept		heleroheline		Vana ja hea Hollandi sort	Väga saagikas. Viljakobar ülimalt tihe, mistõttu kipub minema hallitama. Maitse on marjadel aastati erinev (sõltub ilmselt ilmastikust). Headel aastatel on maitse vastupandamatu.
Boskoop Glory	sept		sinine		Hollandi sort, kiire kasvuga, haiguskindel. Ainuke siinkirjeldatud viinapuudest, kellel on prestiižne Award of Garden Merit	Väga hea sort. Kannab ühtlaselt igal aastal ja marjade kvaliteet ei kõigu. Maitse igati OK.


´Boskoop Glory´	´Vroege van der Laan´

Kahe viimase sordiga oleme oma kasvuhoones väga rahul - tüli nad ei tee, aga saaki annavad igal aastal. Ainuke tõsisem hooldus on sügisene lõikus. Viinamarjad on mõlemil üsna suured ja maitsvad. Seemneid on ka, aga mitte häirivalt palju. Ka kobarad on nagu "poe omad". Piltide tegemisega jäin pisut hiljaks. Lapselastel on viinapuude kasvukoht täpselt teada ja esimese käigu külla tulles teevad nad alati nende juurde. Vanaisale olid pildistamiseks jäänud vaid maadligi hoidnud väiksemad kobarad. Raske on olnud otsustada, kumb sortidest on maitsvam. Lapsed siiski eelistavad heledat. Ehk on neil õiguski - maitsmismeel ju veel nüristumata!

Viinapuude lõikamine ja kärpimine nõuab alul rida realt skeemi pealt järje ajamist. Hiljem, kui põhimõte saab selgeks, siis tundub asi lihtne olevat. Kui oled lõikamiseni jõudnud, siis tuleb mõnest vastavast raamatust sobiv skeem leida. Ka talvekatetest on nendes pikalt juttu. Kas oled soojemal maal käies märganud, et viinpuud lõigatakse "julmalt" tagasi nii, et alles jääb vaid ca 1 meetrine tüvi mõne vaksapikkuse oksajupiga? Kuna meie viinapuud kasvuhoones on piisavalt vanad ja suvega on nad valmis kogu kasvuhoone oma väätidega ära täitma, siis kasutan viimasel ajal sama võtet - pikemalt jorutamata lõikan sügisel kõik väädid maha. Alles jätan tüve pikkusega ca 1,5 m mille tipust turritavad sõrmedena laiali 3...5 väädijuppi, millel kokku on kuni 10 punga. Ilmselt kaotan selliselt käitudes osa saagist, aga me peame laste ja lastelastega tõsiselt pingutama, et kasvuhoones oleva 4 viinapuu ja väljas kasvava 1 ´Zilga´ saak ära süüa.